ja edasi.... kondasime mööda saart, uitasime mööda metsateid ja jõudsime lõpuks mu kalli vanaema juurde :)

..nii hea oli kodus olla, lapsepõlve radadel kolada ja tõmmata ninna seda vana head lõhna, mis on vanades majades... Kõik oli nii nagu enne ja ei olnud ka... puud olid kõrgemad, mina olin vanem, aga vanaema oli ikkagi endine...

Olime väga vara tõusnud, ometi tundus nagu keegi meist poleks väsinud...
Sõime mandri võileibu ja puuvilju...
Ma tahtsin oma mere äärde, läbi metsa otse Põhjaranda, üksi iseendaga...ainult mina ja meri...

Sundisin mudilast natu tuduma... tuppa ta ei läinud :S aga nõustus siiski korraks õunapuu alla oma tekile pikali heitma... Lubasin, nendega mere äärde minna, kui nad natuke magavad....jonnisid, et ega nad nagunii ei jää magama...
Aga ometi, õige pea magasid mõlemad, tõin poisile toast lina peale, päike oleks muidu talle liiga teinud. Ja läksin...