Homme...

on see kaua oodatud päev kui Aweroni ja Acrataga saab sõidetud küülikute sünnamängule...
OOTAN
ootan
ootan
ootan...
ja paanitsen, voolin martsipanist jäneseid, harjutan grimasse ja põen...aga seekord tunduvalt rohkem kui tavaliselt...ma ju tean millega see lõppeb...

Aga ma ikkagi lähen! Elatakse üks kord elus ja nojahh...nagunii suurema osa oma elust ma olen haige...peaasi, et väga hullusti ei läheks... Loodame parimat!