Unenägu...

...noojahh...räägi veel mängust...tulemused ei lase end kaua oodata....

Nägin und, et oli alanud minu mäng Maskeraad, olin kohutavalt halvas tujus, vaadates, kuidas Aweron ja Crata jalutasid lastega järve kaldal, Hulkur jalutas ka Fireliga sinnapoole ja moodustades seal imelise koosluse...muud polnudki õnneks vaja...
Minu kokkusobitatud ja ime kombel ellu jäänud perekonna riismed täies hiilguses...keset mängu jalutamas otse varitsusse...ümbritsetuna turvadest....

Seisan suure maja pööningul, vaatan seda pilti avatud aknast...on hiline pärastlõuna...soe ja suvine...tuuletu....

Heliseb telefon:"Me oleme positsioonidel"
"Enne minu käsklust mitte tulistada!" tõusen ja vaatan veelkord aknast välja....võtan kohvri ja hakkan kokku monteerima snaiperipüssi...aeglaselt naudinguga...(tegu on samalaadse relvaga, millega sai viimasel mängul lastud...)

saades valmis jätan püssi sinna aknalauale....ja helistan tagasi:"Lugege aeglaselt 10 ja siis...Olete valmis!" "Jah, boss", kostub vastuseks ja hetke pärast hakkab järvekese ääres sagin...

Mõtlen, et kui tahad, et midagi tehtud saaks, tuleb see ikka ise ära teha...
Tõstan püssi ja püüan saada sihikule Aweroni...

Äkki seisab pööningu uksel Hulkur...kes väga etteheitvalt teatab:"Liilia...mängime ikka ausat mängu...eksole....pane see mänguasi nüüd ilusti kõrvale ja oota, kuni UL või Telc siia jõuavad ja lasevad."

Lasen käed alla vajuda...nagunii poleks ma ju suutnud päästikule vajutada - see on ju Aweron...panen püssi samasse kohta tagasi...läheme koos Hulkuriga trepist alla...teiste juurde...
Acrata tegeleb laste koondamisega elutuppa ja Sprot juhatab vägesid...maja on ümberpiiratud ja Aweroni naeratab mulle, Telci ja ULi ei ole kuskil...

Heart muigab...jälgin silmanurgast teda...ja märkan tagatoas kardinate liikumist....hmm...seal on keegi...

.........................................................................................
aga edasi??? Mis saab edasi??? See ei ole aus, kõige põnevama koha peal!!!