..peale rasket, väsitavat, kurnavat päeva haigena tööl ei tahagi rohkemat, kui inimest, kes sind koju tulles kallistab. Ei mingeid lisaküsimusi. Ei mingeid süüdistusi, targutusi, nääklemist. Lihtsalt kaks kätt, mis su ümber on.... Hoidmas.... Sest vahel on lihtsalt kõike liiga palju. Müra, ükskõiksus, auahnus...Ainus, mida vajad, on vaikus...Rahu.... Veidikene armastust... Seda on nii vähe... Ja samas nõnda palju...
Ehk liigagi palju?