18.8.05

täna öösel...või õigemini eile...

kirjutasin ma oma mängu rollilehti...

Oh jahh, pean tunnistama, et see mõjub öisele unele halvasti...
Ma nägin und... :S väga kummalist...

Unenägu VOL 1

Oli larp, mängisime mingit lasteaia jõulupidu või midagi taolist, oli juba üsna hilja, kuid veel olid kõik lapsed ja vanema kohal ja nii ka mina oma pojaga(isa meil ei saanud tulla, oli välisreisil)

Minu poeg oli Daleios (IG MARKKUS) : O....lapsed mängisid saalis juhendajtega mänge, kohe pidi saabuma jõuluvana... Nii nunnu oli vaadata, kuidas nad pakke ootasid ja laulusid, kõik said kingitused, olin poja jaoks pannud sinna kotti suure punase tuletõrjeauto... Ta oli nii õnnelik:D

Miskipärast pidime ööseks jääma lasteaeda... Eemaldusin, et teha pojale voodi ja sättida ka enda magamisaset... Ütlesin talle, et varsti tuleb magama minnna....ta oli üleni śokolaadiga koos, tirisin ta väevõimuga kraanialla pesema, isegi uus pusa oli määritud...ma ei riielnud eriti, kuid nõudsin, et kõik, nüüd on aeg tulla ära ja magama minna-pidime hommikul taksoga lennujaama minema, et isa juurde Inglismaale sõitma (mu abikaasa oli IG Grim :O)

Mäletan hästi meie vestlust, enne ta ärasõitu:
G:"...mul on mingi neetud f...ing eelaimdus..."
mina:" Sa oled lihtsalt närviline, sellest ettekandest ja konverensist, rahune... Ma panen sullekaasa kolm musta särki ja lipse ka rohkem, siis pole vaja muretseda veel riiete pärast ja me tuleme ülehomme esimese lennuga Londonisse- jõulud veedame koos :)"
G:" Ma loodan, et sul on õigus kallis... Aga, ma ikka ei saa rahu.."
mina:"Kullakene, meiega on kõik hästi, kahju ainult,
et sa ei saa jõulupuule jääda, Markkus nii ootab seda"
G:"Jah, mis teha... "
mina:"Takso tuli, Markkus, tule tee issile kalli, issi sõidab ära!"
Markkus:"Issi...! Tsau! Me emmega sõidame ka varsti lennukiga sinu juurde...!"
mina:"... loomulikult sõidame!"
G:"Poja, kuula emme sõna!Näeme varsti, kallis!"/musi mu põsele ja läks..../


Aga pojake hakkas jonnima... Ma ei tahtnud temaga riielda, püüdsin heaga...aga ta muutus nii võimatuks, ikkagi 5-aastane jõmm. Sain kole kurjaks...ja andsin talle pepu peale paar valusat laksu. Ta hakkas haledalt tihkuma ja puges trotslikult voodisse, võtsin ta enda sülle ja lohutasin... Ta oli nii armas mu süles veidi aja pärast jäi ta tuttu... Istusin seal vaikses pimedas magamistoas ja nägin kuidas meist möödusid relvastatud musta riietatud sõdurid...

Lasteaed võeti pantvangideks...meie aga olime kõige kaugemas toas... surusin poja oma rinnale ja püüdsin säilitada rahu... Meid ei märgatud... Pojake ärkas üles..(pissile?!...eriti lahe..hiilisime väljapoole majast ja me mängisime et see on nii vahva mäng "Hiilimine")

Välja jõudsime just kui tuli eriüksus- mida juhtis GRIM, sest tegelikult oli ta kaksikelu elav agent... Kuulsin kummalist piuksuvat heli ja lasteaed lendas õhku....

ja ma ärkasin, piuksuv hääl oli mobiili äratus....
ISSAND MA EI TAHA ENAM SELLISEID UNENÄGUSID!!!

0 kommentaari:

Postita kommentaar

Tellimine: Postituse kommentaarid [Atom]

<< Avaleht