Selleks et kõik ausalt ära rääkida...

pean, ma alustama sellest, kuidas Priiusele sai sõidetud...
Oh jahh...sellist asja annab järgi teha ja sellega hakkamasaamine on tõeline "kangelastegu"...ehk täpsem info selle kohta, et kaks naist ees ja kaks meest tagapingil :P sõitmas "tont teab kuhu"...

Päev algas töiselt ja mulle...õnneks sujus kõik ilma eriliste sehkendusteta ja kell 15.30 lahkusin töölt korterisse pakkima.
Kell 17.15 helistas tütreke ja teatas, et ca poole tunni pärast on ta kohal..mis tegelikkuses tähendas, et ta oli kohal 15 minutit hiljem.

Viimased ettevalmistused ja asjad kokku ja alla... Asjade pakkimine autosse ja Tartu mnt-le Eriku järgi, kelle autokool pidi lõppema 18.15...

Kunderi tänav oli kahsuunaline ja see tänav, mida meil vaja oli - suletud...nii tore, säilitasime rahu ja maandusime keskturu juurde. Selleks et võtta ette shopping...poole shoppingu pealt tuli Erik teatega, et see kestab veel...(autokool)siis istusime ja ootasime...ja ootasime veel ja siis pidasin maha ca tosin telefonikõnet Faramiriga...

Lõpuks, kui me olime hävitanud pisut toidutagavarasid ja närvitsenud...ja kell oli juba 19.30...saimegi liikuma hakata...Vana Pääskula poole, kust tuli üles leida Faramir...ok...sellest vaikub ajalugu...sest sellist seiklust polnud meil selleks küll ette nähtud...
See nägi rohkem nagu tutvu kohaliku eluga maratonina...minu kaardilugemisoskus oli tasemel ja ma loobusin sellest. Siis tänu Eriku ennastsalgavale vahelesegamisele me jõudsime kohale toppisime ta autosse ja hakkasime liikuma...

Poisid surutud tahapingile toidukorvi ja kitarri ja viiluliga...lahe...

Sõit Tartuni kujunes kiireks ja sujuvaks...sealt edasi mitte nii väga enam...sest ma võtsin kaardilugemise enda kätte :D
Elva leidsime üles :)
Sealt edasi leidsime ka teed...seda me tegime suure vaidluse ja seletamisega... mis sundis Pixi vahel teeäärde tõmbama ja ise kaarti vaatama...lõpuks, peale mitmetunnist seiklemist me olime kohal...

Baya, Trexxx, Frugo... ja juba siis tuduv Grimm...AWWWWWWWWWWWWWWWWWWWW!!!!
Ma lihtsalt armastan seda rahvast...see oli nii tore õhtu...
V a teatud asjaolud, mis siinkohal minu teada jäävad....edasi hakkas hommiku ootus...mängu ootus...Aweroni kohalejõudmise ootus, sest temaga pidi tulema "armsalt võimatu" Xellu :)

HOMMIK

Ettevalmistused mänguks ja inimeste närvide söömine...Curu tegelase tapmine og, mis mul plaanis polnud...aga midagi tuli ju vürst Dimitrile süüks ka panna... Faramiri kitarrimäng ja Tuuleke, kelle kohalolekust ma midagi ei teadnud.

MÄNG
Algul ei saa vedama tunne...ja pärast ei saa pidama tunne samuti...:D
Aga mu siiras austus kuulub sel mängul Kuribohile...ehkki...see polnud temast ilus...ja ta oleks mõne asja puhul pisut teisti käituma, kuid...siiski 5+ arvestades tema noorust.
Siis armsaid tegelasi oli palju...ja Faramir suutis mu IG kergelt hulluks ajada....ja seda kohe nii, et ma pidin mitu korda mängu jooksul küsima, et kuule, sa OG ikka said sellest ju aru? Ma kohe ei või, nii "andekat" õpipoissi ma endale ei lootunud :P

Ig-plaanid läksid pisut mitte nii nagu mina tahtsin... Aga pole viga, vähemalt ma tean, mis on jätkuchariga mängimine... Liiga palju sai Dimitrit torgitud...ta ei saanud vist isegi aru miks...ja ig ma ei saanud seda talle ka öelda...ja kuna ma ei saavutanud seda, mida ma tahtsin, siis las see jääb saladuseks...(järgmine mäng olen ma poole targem! > Logerin on huvitav ja temast/temalt võiks palju õppida.....)

Öine olustik oli kena...asi hakkas jamaks kiskuma siis kui nad hakkasid rääkima sõjaväejutte..siis läksin magama ära...aga öine jalutuskäik kuuvalgel...Awwww, ma lihtsalt armusin sellesse paika.

Tagasisõit oli kiire ja "väike" śokiteraapia, mille osaliseks ma sain...oli hirmutav ja on nii imelik tunne, kui muretsed nende pärast, kes on sulle lähedaseks saanud läbi larpi...aga ma muretsen...Sorry, kompleks...kaotushirm...sest see et olete olemas on IMELINE tunne!

Linnas oli äkki energia ülejääk tohutu...jõudsin veel koristada, pesta akna ja jalutamas käia...

Larp - see on elu, armastus ja lein!