ma ei taha magada....

Mõtted uitavad peas ringi ja ma ei tea...ma ei tea jälle ja ebakindlus minus suureneb kaootiliselt jättes maha kummalisi jälgi....hingelisi ja kriipivaid.

Hakkasin kirjutama Fy kroonikat...isegi, kui...
siis ma...

Aga see pole tähtis...näen jälle kummalisi unesid...Ilmaplatsi ja Fy segust, seal kannan alati veinipunast sametist korsetiga vana-aegset kleiti, mille kaelusesse on punutud kuldset paela ja rubiine...
Kõnnin kena tumedapäise meesterahvaga Raekojaplatsis, mu käeotsas hüpleb vennalaps, riides üleni valges vana-aegses kleidis, mis on tikitud pärlitega ja hõbeniidiga...kõnnime vanalinnas ringi.
On hommik, kiirustatakse missale, ühest tänavast liituvad meiega Hulkur ja ta poja...riides samuti keskaegselt, rikkalt ja uhkelt...
Ja siis me Hulkruriga lubame lastel koos jalutada kiriku poole, tema laps hoiab Elise käest kinni ja siis nad liiguvad nagu meid ahvides, suurejooneliselt möödujatele noogutades kiriku poole ja meie kinnitame endale et kui nad täisikka jõuavad, siis nad abielluvad ja saavad väga õnnelikuks.
Kuskilt tormab meie poole Daleios ja loobib meid draakonimunaga, põikleme kõrvale ja Cele, Balori ja Hoariga tormavad korrakaitsjatena ja kinnitavad Daleiose Raekoja seina külge, ta juukesd ripuvad üle higise näo. Me jääme seisma ja vaatama...

Äkki oleme kirikus, algab missa...ja siis kellegi laulatus....
Hulkuri poeg sammub altari ette ja ma vaatan teda...Zelor...
Minu tumedapäine kaasa saadab altari juurde Elise....aga see ei ole enam mu väike vennatütar see on Irdacil....
Tunnen, et mul pole enam õhku et hingata, hakkan rabelema ja ärkan üles...

ja nii ma siis magangi...kummaline, kas pole...