Kahestunud isiksus...

Eveli: Kuule...sina...magama, homme on jälle vaja vara tööle ronida...
Liilia: Ehh..noo las ma nüüd räägin armsatega natukene...
Eveli: Sa juba rääkisid...aitab! Kuule... Keegi peab siis ju ometi kaine mõistuse säilitama ja reaalselt mõtlema! Sa oled nagu mingi...naiivitar...
Liilia: Ja sina oled maksmalist-realist ja tujurikkuja!
Eveli: Aitab, kas kuuled, mina pean homme süüa tegema!
Liilia:Ja mina ei saa homme jälle suhelda...sinu pärast!
Liilia: Sulle kohe meeldb mind terroriseerida, ma ju armastan neid inimes, ma tahan nendega rääkida ja tunda, et ma ka elan! Kogu elu ei ole ainult töö ja raha...
Eveli: Ja mina ei saa homme tööd teha sinu pärast! Sest sa oled vastutustundetu egoist!!! Ma pean suutma mõelda ja tegutseda, sina ulud ju jälle, kui kõik ei ole nii nagu peab... Või kui sa ei saa mõnele larpile minna, et raha ei ole...
Liilia:Ma ulun siis ka kui kõik on nii nagu peab
Eveli: Kõik, viimased 5.minutit ja siis on öö!
Liilia: Aga....ma...palun....
Eveli: Ei!
Liilia:Ja!
Eveli: EI....