7.6.07

Liilia lonkab koos huntidega....

Sattusin täna poes, kui läksin vajalikke asju ostma mingi küsitluse otsa see käis umbes nii:

Noor tudeng: Tere, vabandage, ma teen oma koolijaoks küsitlust, kas ma tohiksin teile esitada mõned küsimused?
Liilia:/vaatab ohates ja pääsemist otsides ringi/ Tere, kui see just kaua aega ei võta... Ma kiirustan.
Noor tudeng: See puudutab lugemust ja raamatuid ja....
Liilia: Jah, hästi....hästi...alustage juba, mul on vaja veel palju jõuda täna.
Noor tudeng: Mis on teie lemmikraamat?
Liilia:Clarissa Pinkola Estési "Naised kes lonkavad huntidega"
Noor tudeng: Kuidas palun?
Liilia:/ärgates mõtetest/ "Naised, kes jooksevad huntidega"
Noor tudeng: Kas te suudate sellest raamatust midagi tsiteerida hetkel? Midagi rääkida ringi...
Liilia:/ vaatab poissi ja talle sügavalt otsa vaadates sõnab/ „Ühel ööl koputab süda uksele. Väljas udus on naisterahvas. Ta juuksed on oksaraod ja ta kehakatteks on mererohi. Ta tilgub rohelist järvevett. Ta ütleb: „Ma olen sina, olen maha käinud pika tee. Tule minuga, pean sulle näitama midagi...” Ta pöörab minekule, aga enne lähevad ta hõlstihõlmad eest lahti ja kõik kohad on täis kuldkollast valgust, äkilist kuldkollast valgust...”
Oh, ma pidin veel ju safranit ostma...
Noor tudeng: Kuidas palun...
Liilia: See polnud teile mõeldud, see viimane lause....ma pean Lonkavatele Huntidele safranisaia tegema. On see kõik?
Noor tudeng:/taganeb sammu/Jah...põhimõtteliselt küll...veel ehk mõni lemmikautor, raamat?
Liilia: Terry Pratchett "Maskeraad", Paulo Coelho "Alkeemik" aga need teised ka..."Veronika otsustab surra", eesti luuletajad: Liiv, Kaalep, Kaplinski.....
Noor tudeng: Öökapiraamat?
Liilia: Piibel, Erle Stanley Gardner "Kauni kerjaja juhtum" ja "Kulinaaria teoreetilised alused" - kõik kolm. On see nüüd kõik?
Noor tudeng: Jah, suur tänu teile.
Liilia: Kena õhtut teile!

Noo jahh....
Selle põhjal tehakse psühholoogElisi analüüse...ma usun, et ma olen üpris klassifitseerimatu juhtum :D

Aga nüüd pakkima ja homset ootama ja ehk, ma elan ka selle üle...
Hakkan siis tänasest ELAMA, nagu ma eile lubasin... Miks ma ometi pidin seda lubama...vegteerimne on palju lihtsam.

Huvitav, millal keegi ometi märkab???
Ma tunnen...aga veel on vara rõõmustada....raskused alles on ees...

0 kommentaari:

Postita kommentaar

Tellimine: Postituse kommentaarid [Atom]

<< Avaleht