Kassihoija päevaraamat 1.

Astusin üle ükseläve...vaikus...
Kedagi ei olnud kuskil...täielik hämming...

Astusin sisse ja sulgesin kiiresti ukse, panin koti maha vaatasin ringi...
Kalopiga tormas kohale Poiss...pidrudas ja vaatas mind nõutult...

Noogutasin talle ja ütlesin, et ma tean ise ka, et ma just Hearti moodi välja ei näe, aga ma võin anda süüa ja kingituse...
Tüdruk vaatas seda kõike eemalt...ei, ei läinud ma neile korda...

Pakkusin viisakalt oma majutajatele kassikomme...
Poiss vaatas mind põlastavalt, võngutas korra saba ja viskas end külili...nagu tahtnuks öelda, et noo nii odav, ma ka eiole...ja kus õlu on?

Tüdruk ei tulnud ikka veel lähemale ja viisakusest näksas kaks kommi mu näpuvahelt...ja vaikus...stiilis, noh, sa võid siin ju olla...aga ka sa ikka tead, et meile ei ole sind nüüd küll vaja...

Ja kus emme on?
Aga emmekest ei tulnud...tuli pikk öö...
Mida Poiss sisustas kiivri, esmaabi plastkarbi ja muude asjade riiulilt alla loopimise, laulmise ja tont teab millega...ja alati, kui ma vaevusin üles tulema ja küsima temalt, et mis toimub, vaadati mulle väga etteheitvalt otsa, et mida sa õiendad...emme lubab...

Plika on vist solvunud...käib vaikselt mööda seinaääri ja mossitab...
Muidu on kõik tore...sülle ei tule, Plika istub laua all ja kurjustab pilguga minu poole...mänguasjadest, mis ma neile tõin ei tehta väljagi...

Ei ole veel oma...