Unenägu...mis ei unune...

...ammu polegi midagi nii tobedat unes näinud :)
Et kohe pean seda maailmaga jagama...seda enam, et homme on mu sünnipäev ja ma selle üle end aru pidamas leidsin, et kas ja kuidas...igatahes ma läksin üpris vara magama, olles enne veel miski tuju pärast Elmari raadiot kuulanud...

Igatahes...nägin vapustavat und...

* * * *
...oli minu sünnipäev ja ma kiirustasin tööle...miskipärast läksin sinna selle küülikute mängul kantud sinise parukaga ja oma lemmik taevasinise öösärgiga, mille peale on tõmmatud neoonsinine sulejope, millel ei ole varukaid...

Hakkasin just uksest sisse minema, kui äkki oli minu ümber seltskond, Awe, Gregik, Irve, Lauri, Tanel, Alari, Zarvik...neid oli veel...
/ja nüüd tuleb see kõige hullem...Niki laul "Liisa" - mida nad mulle laulsid ringmänguna mu ümber../
...Liilia ei taha minna kööki
Ei taha keeta sööki..
Ta pea on poisse täis Liilia
Liilia sa heida pilk nüüd passi
Ja kodus paita kassi
On noorus mööda läind... Liilia...

Hakkasin naerma ja viskasin neid millegipärast kättesattunud relvaga, milleks oli bofferpann...nad jooksid naerdes laiali...andes igaüks mulle valge liilia...neid saab suur sületäis...

Tööle ma ei jõudnudki...miskipärast, mul oli vaja ju see sületäis valgeid liiliaid koju vaasi viia...
Hakkasin minema üle ülekäigu raja, otse bussijaama ees...
Fooris oli roheline tuli, kuid kuskilt tuli suur kollane auto ja ma nägin kuidas see mulle otsa sõitis...tundsin kuidas ma lendasin läbi õhu ja lilled lendasid laiali...ja ma nägin äkki kõrvalt, kuidas ma laman maas suhteliselt määrdunud ja verisena ja minu ümber on valged liiliad ja mu näol on nukker õnnelik naeratus...ja mu silmad on lahti...ja langeb suuri raskeid lumeräitsakaid...
Ja minu kõrval põlvitab noormees, kelle juuksed varjavad nägu, kuid kellele ma tahan sosistada, et ma ei ole surnud...ma elan...elan...aga ma ei saa...siis ma lihtsalt vaatan teda ja tema silmist kukub minu näole pisar...

STOPP, võte on läbi...ütleb rezisöör ja siis tõusen sealt üles, hea võte ütleb rezisöör, kuid poiss raputab mind õlgadest ja karjub...sa ei tohi minuga sedasi teha...saad aru ei tohi...ma vihkan, kui sa sedasi mängid...

Ma ei vasta, ma tegin vaid oma kaskadööri tööd ja see poiss ei lähe mulle kuidagi korda ja mul on kiire...sest Aweron tuleb mulle järgi ja me peame sõitma kuhugi keskusesse ostma talle susse jalga, sest ta ei saa ju muidu minu korterisse sünnipäevale tulla, sest sokkis ei ole see ju ometi viisakas...ja siis äkki inimesed võivad arvata veel nagu me käiks...ja seda ei tohi ometi juhtuda lasta, sellepärast, paneb ta poodi minnes endale minu venna näo pähe...

Ta teeb seda "mission impossible" muusika taustal ja kui me hakkame liikuma autost suure poe poole siis lendab pood kenasti suura pauguga õhku...ja ilmub kiri "made in china"...
Kuskilt ilmub minu vennanaine ja lastega, ta on kuri...ja ei tea, et see ei ole minu venna, vaid maskeeritud Aweron ja annab pisema lapse ta sülle...õnneks tuleb kuskilt ka Alari - haaran lapsukese oma sülle ja näen, kuidas toimub nagu "kolme apelsini" baleriini tseen minu venna ja Aweroni vahel....enne kui midagi tuvikeseks jõuab muutuda teatab valjuhääldist Triinu hääl, et "tsirkus on tänaseks lõppenud ja kõik peavad minema ilusti koju, sest raal on nii öelnud..."

Liigume mingi massiga kuhugi kaasa...hull saba on ja kõik teatavad et jagatakse midagi...jõuame kohale just selleks ajaks, et enne meid antakse ära kaks viimast tükki minu sünnipäeva tordist...mille peale teatan ma nördinult, et mina lähen nüüd koju...

Zarvik sõidab mööda valgel hobusel ja pakub mulle küüti...mina läheksin hea meelega, aga Aweron ei lase, ütleb, et hobusel ei ole talverehve all...ja ma ei tohiks oma vanuses riskida selliste asjadega...vaid peaksin olema juba täiskasvanum ja käituma korralikult...

Vihastan, võtan kotist rula ja veeren sellega kiiresti Sossi mäest alla, sooritan edukalt parempöörde ja surfan kiiresti mööda kanalit korteri poole...olle Aweroni peale pahane ja püha viha täis...
Teepealt korjan veel peale Hearti, sest teda on vaja pisut restaureerida ja paigutada raami sisse...ma pean seda kindlasti tegema enne, kui tuleb fotograaf teda jäädvustama...muidu ei saa ma juukseid punaseks värvida...

Rula teeb veidrat häält ja annab teada, et tal on kütus otsas...viskan talle tahvli šokolaadi ja kihutan mööda jalgrattal sõitvast Irvest, siis hobusel sõitvast Zarvikust, tee ääres elavad mulle kaasa Lonkavad Hundid...lehvitan neile ja kaotades tasakaalu prantsatan rula pealt maha...

* * * * * * *
selle peale ärkan üles...kell on mingi 3 öösel...on 2.dets ja ma olen enam kui kindel selles, et ma ei maga end niimoodi küll välja ....
sellepärast ma panen selle siia nüüd kirja kohe...ja avalikustan pärast sünnipäeva...

Enne oleks liiga jube, keegi võib inspiratsiooni hankida...:P
Head ööd teilegi!