19.8.05

...15 magamata ööd...

krt, olen enda peale lausa tige, selle asemel et magada end korralikult välja vaatan ma unenägusid- see häirib lausa...
Milles on point...olen ma nii haige siis tõesti...
Õhtused tabletid ei mõju mulle sugugi hästi...eriti mu unenägude tervisele...

Unenägu VOL 2

Kõndisime rannas, mina ja Grim... öösel, äkki võttis ta mu õlast kinni ja keeras mu näoga enda poole. "Aii!" karjatsin ja rabelsein:"Sa teed mulle haiget..."

"Anna mulle käsi, tule minuga endast välja!" sirutas ta oma käe minu poole:"Grim, kas sul on halb? Oled sa ikka täie mõistuse juures..."

"Anna käsi..." sosistas ta, issand alles nüüd vaatasin talle otsa, ta oli nii kahvatu näost, nagu koolja, ainult silmades sätendas mingi kaval helk....või oli see kuu peegeldus merest...

Andsin talle käe, teadmata miks ma seda teen, tõusime õhku ja libisesime sujuvalt ülespoole...ja maandusima Kuu serval.

Seal istusid Aweron ja Acrata. Aweron kõigutas Kuu servapeal istudes jalgu ja sõi pannkooke :O
"Tahad sa pannkooki?" küsis ta minult lehvitades, suurt ja lopergust pannkooki, enda ees, nii, et see kaaluta olekus õhus kergelt väreles;"...mm moosi on vist veel ka.."lisas ta limpsides moosiseid sõrmi.
Acrata vaatas tema poole ja naeratas salakavalalt:"Nüüd sa küll, lennata ei jõua... Ka ring on vorm kampaania täieneb..." ja naeris kõrvulukustavalt kõrget ja heledat naeru..mis meie ümber helises ja Kuu pinnalt kajana vastu kõlas...
Tõusis siis õhkõrnalt lendu ja libises sujuvalt sisemaa poole. Aweron vaatas talle järele ja tõusis vaevaliselt püsti...ja üritas talle järele lennata, see nägi nii tobe välja...lendas natuke ja kukkus siis potsti kuutolmu, tekitades enda ümber vikerkaarevärvilise tolmupilve...Tõusis, jooksis ja uuesi lendu tõustes kordus sama...

Grimm sõi mõnuga pannkooki ja vaatas mulle õrritavalt otsa:" Noh, kahetsed, et sa kaasa tulid?"
"Kes sa oled, Grimm?" küsisin sel õhtul vist juba sajandat korda temalt..."Surm"-vastas ta ja vaatas mulle läbitungivalt otsa. Piip-piip-piip..helises miski temas:"Sorry!" ütles ta võttes taskust mobiili, "kohustused... Sa leiad ise tagasitee!" ja tõukas mu Kuu servalt alla... langesin kohutava kiirusega ja tundsin kuidas kaotan teadvuse...

ÄRKASIN!

Piip-piip-piip... Ma pean muutma mobiili äratuse, mingiks helinaks...

Olen veel väsinum kui eile.... :S
Palun, kas keegi viiks mu koju... (A)

0 kommentaari:

Postita kommentaar

Tellimine: Postituse kommentaarid [Atom]

<< Avaleht