Aweroni sündroom*

... seisan paigal, ei saa liikuda. Miski hoiab mind paigal, aga ma ei teagi, mis... Ma saan vaid näha, kuulda, rääkida.
Minu ees on kõrge tume puu. Kaks tõrvikut põlevad. Puu külge on seotud ******* ta lihtsalt ripub kuidagi viltu. Poolalasti, ülakeha paljas ja verine.
Veel üks haav tekib, ilma et näeksin selle tekitajat, ta oigab.
Veel üks ja veel.
Nüüd ta karjub - nii meeletult, et kogu mets ja ilm vastu kajab - haavu tekib järjest ja verd voolab, ning ainult köidikud suudavad teda veel püsti hoida ja ta karjub, karjub AITA MIND, AITA!
Aga halastust ei ole ja ta karjub veel meeletumalt, nii et midagi muud ei olegi -ja siis on minu ees ja minu sees küsimus: mille sa annad, et see lõpeks?

...seisan...mida saan anda, mul pole midagi peale valu ja piina…
kõrvus kõlab kogu aeg taustaks kõlab meeletu karjumine, mis ei lase end takistada isegi sellest, et häält varsti enam pole...

Annan oma elu...võta...aga ära tee liiga sellele, kes ohverdas minu pärast kõik... maailma pärast kõik, võta mind, aga jäta tema ellu...
Tema ei pea kannatama minu pärast, hüüan meeleheitlikult,
omamata selget mõistust...
ja kõik kustub

Pagan võtaks...kaua võib kesta Aweroni sündroom??? Jälle suutsin oma tegelase maha tappa :S ja seda messengeris....ahh, ma olen lootusetu...
Kuna selliste inimeste ring laianeb...lausa kohutava kiirusega...on mängime järjest raskem :(


(Aweroni sündroom* - tekib kui tegelast mängib armas inimene ei suudeta mõelda eriti selgelt ja teha/soovida halba sellele tegelasele on suhteliselt raske/kui mitte võimatu, ning tema eest suremine on liiga kerge :P)