Kui seda Ilmaplatsi ei oleks....

Siis oleks vist päris võimatu... Võimalik, et ka mitte... kuid jah...oli, midagi mis andis doosi tükiks ajaks...
Sõltlane? Küllap vist...

Mäng oli...aga mina ei olnud...olin kramplikult kinni oma rollis, mitte eksida reeglite vastu, mitte välja näidata tundeid, mitte mängida...vaid püsida rollis, mitte mängida vaid olla...
Iga hetk oli analüütiline, iga hetk oli sisemine arutlus, ja mitu korda mängu jooksul said üle korratud põhireeglid:

Kuninganna Eithelen

1. reegel: kuningannad ei emotse.
2. reegel: kuningannad mõtlevad enne nii 13 korda, kui midagi ütlema lähevad.
3. reegel: üldised probleemid on enne üksikisikute probleeme, üksikisikute probleemid on enne kuninganna isiklikke probleeme
4. kuningannad omavad suures koguses kainet mõistust. igas olukorras. mida sitem olukord, seda kainem see mõistus olema peab. sest kui kuninganna pea kaotab, langeb maailm ise.
5. kui kuninganna muidu hakkama ei saa, siis tuleb vastavad maskid ette panna. ja saada.
6. mitte ainult vaesed eliitväe juhid pole need, kes kõik maailma nimel ohverdavad. haldjakuningannad (ja ka haldjad) teevad seda samuti ja alati. seda ei saa seadusteks teha. see on tunnetuse küsimus.

Vihje: ühtegi kuningannat ei saa armastada, kui teda ei austata, austus tuleb ära teenida, olles parem, tublim, julgem, väärikam jne kui teised. olles eeskujuks ja toeks oma rahvale, see peaks olema enesestmõistetav
Kuningannal ei tohi ametlikult sihukest asja olla nagu sitt tuju
pole lubatud, sees sügaval võib olla, aga paista ei tohi olla
see ei tähenda, et peaks endast mingit rõõmurulli kujutama,
aga rahulik, leebe, kindlameelne, väärikas, kaine mõistusega, probleemidega tegelev, ära kuulav - kõiki ära kuulav, muuseas. Jne

Ütleme nüüd ausalt - absoluutselt mitteminulik...ja seda enam väljakutsuv...
Kas ma sain hakkama? Ma ei tea...
Seda peaks küsima teistelt...

Olen haige...see on põhiline miinus...
Aga sain õigel ajal koju, lahendada probleemi ja asjad paika...
Ma olen rahul... Vähemalt mängunälg sai mingil määral rahuldatud...samuti süvendatud rikutuse aste.../selle viimase üle võin ma endale lohutuseks ehk öelda, et rahu - see oli mäng!

Nüüd on vaja teha peamine - tagsi Liiliastuda.
Olen omadega sees ja sügavalt...seda süvendavad haigus ja unenäod...
Hmm...omapärane mäng oli...või peaksin ma ütlema maksimaalselt võimatu ja sürrealistlik.
Aga tänan kõiki neid vapustavaid inimesi - eritänud mu perekonnale: abikaasale, ämmale ja poegadele.
Kohati oli ikka "jumalik" tunne olla abielus... Tundub, et mänguabielust piisab täiesti, et reaalis seda mitte ihata, perekonna draama...

Elu on ilmselgelt Ilmaplatsilik!