Sa kutsusid mind metsroosiks, aga mu nimi on valede päev...

On hetki, mis panevad inimesi unustama, kes nad on ja kust nad tulevad...
On inimesi, kes lähevad elust läbi ja jätavad sinna jälje...valusa haava...
Ma olen jõudnud hetke, mis kokkuvõtvalt kõlab ehk egotsntriline-emoism, mida see tähendab? Tont seda teab.
Elu on kummaline...ja sellea asi ei piirdu!

Ootajal on aeg nii pikk...
Tahan jaburate mägu rollilehte...niuks...tahan!!!
Samas saan aru, et iga asi tuleb omal ajal..aga ma olen maailma viletsaim ootaja ja parim GM.ide hulluksajaja idiootlike küsimuste esitamisega...

Rääkisin üle tüki aja Xelyniga...awwwwwwwwwwwww!!!
Ta on ikka endine, armas ja võimatu...tahan näha teda!!!

Muud asjad on nii nagu on...aga sellega harjub...kõigega harjub inimene...
Olen ma inimene???