Täiskuu ööde hullus...

...tõmbab mind magnetina enda külge, siis ei saa olla toas, ei siis mitte...
Jalad on, järelikult saab minna...sellistel öödel on kõik nii kummaline, siis tahan saada sellele metsaheinamaale, mille aastaid tagasi leidsin...

Oh, see on nii kaugel...ja öö tundub olevat nii üürike...
Siinsamas on jõgi...voolamas hääletult...ja suur kivi, millele alati jätan lillepärja, ohvrianniks.

Jahedus...vabastan juuksed ja panen riided kivile, see on nagu rituaal..esimese kevadise täiskuurituaal, ma tantsin, jooksen kasteses rohus - mina kollase täiskuu laps, sina oled minu jumal, valitsed minus olevat ürgset naist ja täna ma tantsin...tantsin sulle...

Pesen end jões, riietun ja asun tagasiteele...midagi minus on muutunud...
Ma suudan, ma olen NAINE...