Fyerellal II: Skarzaen Elibarha

Emotsioonide aku on laetud topelt ja enamgi veel...

See mäng...oh, ma pole nii ammu tahtnud, et üks mäng ära ei lõppeks, ja kuidas ma seda ei tahtnud...seekord, mul on kahju...tõsiselt, aga ma mõistan terviseprobleeme alati ja see on argument, mis minu puhul on otsustav.

Ennekõike tervis!
Aga mäng oli laheeeeeeeee!!!
Ma olen nii õnnelik, ma sain mängida koos larpi-guruga...ja ehkki ta ise väitis, et ei olnud eriti mänguline...siis, isegi siis, ma sain sellest koosmängust selle, mida ma vajasin...emotsionaalse laengu...ja õppetunni, kuidas, mängida...kuidas muutub see mäng...loomulikuks, eluliseks...päriselus rollimänguks ja samas, ei tee liiga inimese sisemaailmale.

See on see, kui sul on HEA partner mängul, seda enam, et minu mäng oli piratud ja raamitud toidu ja maja hoidmisega.
Lihtsalt, kui keegi suudab mulle veel tõestada, et ON parimat partnerit IG kui Hulkur, siis ma arvan, et ma ei usu teda, nagunii...
Hetke eufooria...pigem siiski, terve päeva mõtlemise tulemus.

Mängu ülesehitus oli huvitav, ootamatuid nüansse ja stiilseid, eepilisi tegelasi ja mõistatuslikke olukordi, kes tahtis, sai mängida piisavalt...minul sai alguses natuke vajaka...sest, ma tegin süüa...

Aga nii hea oli hoolitseda oma "kaasa" ja "printsessi" eest, loodan, et ülehoolitsus ei suutnud morjendada "teie kõrguse" võimatut iseloomu ja mõtlematut käitumist ;)

Nii hea tunne oli mängida...
noh, reeglitest ma eriti aru ei saanud...aga noh, ma ei tulnud reegleid tegema vaid mängima...
Ma olin vaba, ma olin ÕNNELIK!!!
MA sain selle, mida ma otsima läksin!
Nüüd on mõni aeg elu jälle ilus....

Oi kui hirmus larpipohmakas on...üle tüki aja pole sellist....(A)