Kodus...voodirežiimil...

Inimesel on siseelundid...nende olemasolu peame loomulikuks - ja et nad on sellele ei pöörata tähelepanu enne, kui valu sellest märku annab...

Tagantjärgi tarkus...aga mis teha...noh...nädalavahetuse vedelesin voodis...kuhu veadin arvutiklaviatuuri...esmaspäeva veetsin arsti juures...
Homse päeva veedan sealsamas tilgutite all ja ultrahelis...

PUHKUS!!!
ehh...aga sellegipoolest on hirm...äkki...ma ei saagi...

Oh jahh, me elame veel ja mängime veel!
Ei ärge lootkegi! Fyle, ma lähen ja KÕIK
- otsus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu!