jõuluhullus* vol 1

Täna nägin veidrat und.....

Sõitsime Soome...mina, Zelor, Hanna ja Daleios...
Sõitsime selleks, et mängida Ilmaplatsi...olime mänguriietes...aga need olid nii uhked...kullaga tikutud, mõõgad olid päris...ja ehted ja kalliskivid...

Aga rääkisime mänguvälist juttu...ja see oligi kõige naljakam...kuidas me mänguväliselt Soome sõitvas laevas arutasime, et me ei saa mängu seest välja tulla ja peame nende riiete ja asjadega niimoodi ringi käima...
Ja kõik kohtlesid meid kui tähtsaid külalisi...ma olin nagu kuninganna...ja minu kõrval oli kuningas...hoides end tahaplaanile ja olles minu kõrval...saatjana...

Rikkalik pidulaud, kus meid aukohale istuma pandi...ja vanaaegne muusika meie auks...ja me tantsisime...neljakesi...mingit kummalist tantsu...ja püüdsime püsida rollis...seda kõike filmiti...
Ja ma tahtsin nutta...ja ma ei saanud...sest hetkedel, mil me omaette olime sosistas Daleios: "Sa pead ju veel vastu, eksole Liilia..." ja ma noogutasin ja naeratsin ja särasin edasi...hammustades huulde, kui valu hinges läks liiga suureks...

Oli meie maailm, mis kuulus kellelegi teisele...ja meie reis kestis igaviku....ja meri oli peegelsile...ja laev liikus hääletult...ja musta tähistaeva all, laulis Aylill armastuse laulu - armastusest mis surres võidab kõik...
Ja see laul kajas...üle maa ja üle mere kaugustesse...

ärkasin....
muusika mängis ikka edasi...ja hetk oli tunne, et ma olen segi....
Avastasin...arvuti oli ööseks mängima jäänud ja ketranud terve öö Gregorian´si plaati...
Jalad valutasid, nagu ma oleksin tõepoolest tantsinud...ja padjapüüril vereplekk ja suunurgas pisut kuivanud verd...
Mis minuga ometi toimub?

*jõuluhullus on saabunud* - küllap vist.... :-(