See "neetud" sügis....

Jägi jättes meisse ta usaldab vaid ennast
ma suren, et ärgata kevadel taas elule
kui siiski, võibolla pigem mitte...

Täna ma olen vastikult kriitiline ja lihtsalt natuke hull...
Aga Sa oled siiski veel armas...

Võibolla ma peaksin hakkama mõtlema sellele, et trenni teha ei ole siiski õige...käsi on "tuline" ja õlg...ja homme tuleb teha süüa...
Maailm on kummaline, ma armastan teid, mu armsad... Alati! Kõigest hoolimata...

* * * *
ARMASTADA TÄHENDAB RISKI
JÄÄDA VASTUARMASTUSETA
LOOTA, TÄHENDAB RIKI PETTUMUSTEKS
ENT RISIKMA PEAB, SEST ELU SUURIM RISK
ON MITTEMILLEGIGA RISKIMINE.
KES MILLEGIGA EI RISKI,
SEE EI TEE MIDAGI
EI NÄE MIDAGI
TA ISE EI OLE MIDAGI
TA ON VÕIMETU ÕPPIMA,
TUNDMA,
MUUTUMA,
KASVAMA,
ARMASTAMA JA
ELAMA.