Viimasel ajal...

pole ma nagu mina ise.

Midagi on õhus, sellist veidrat ja ebalevat, mis tekitab minus rahutuse, võibolla on see ootus nov lõpu ees?
Ei tea...

Tegelen suurpuhastusega, peaksin puhastama ka hinge, aga kuidas? Põletan küünlaid ja kuulan head muusikat, olen üksi ise-endaga sellest jääb väheks, võibolla ma vajan suuremat aega, midagi mis asendaks mu elus Sinu...

Jah, ma olen tubli, planeerisin aja..esmaspäeval ja kolmapäeval peale tööd trenn ja teisipäeval neljapäeval inglisekeel, aga ometi jääb veel aega kulgemisel sinna, bussides trollides oma maailmas, oma mõtetes ja kohale jõudes siis "larp", et elu on ilus...mõned näevad läbi - aga õnneks nad mängivad delikaatsusest kaasa.

Särada hiilata, olla see kordumatu ja murdumatu....miks ma ometi olen ikka veel nii rumalalt naiivne ja usun inimesi...inimestest enamused ei ole head...Äärmused ei ole head....minu ülim hoolitsus ja headus ei ole hea.

Arutelud selle üle, et kes ma siis ikkagi olen ei vii kuhugi...
Ma tahan larpi....ma pean saama selle välja mängida endast...emotsioonidest on jäänud vaid varemed ja mul on hirm...nagunii teen mõne lolluse...
Ma ju tean ennast...saada millegi sellisega hakkama oleks nii tüüpiline mulle...
Nädalavahetus on hulluks ajav, ma tahan loodusesse, ma ei taha kohustusi, ma ei taha mõttetut rabelemist, ma tahan puhata ja mängida...
Palun!