Taevas halasta sa näed ja ei mürista....

Mida ma ütlesin, kui mul on ülihea olla tuleb pärast jama alati!!!
Aga ma ei kurda, saabki puhata pisut, kui nüüd seda puhkuseks nimetada, et köögis süüa teha ei saa muidu kui nii otse öeldes põlveotsas...
Vett kraanist lasta ei tohi ja WC-s käime kaks kvartalit edasi...aga muidu on lõbus :)
Nädalavahetusel sadas katus ka kolmest kohast läbi...täna tegelesime pool päeva päästeoperatsiooniga ja toiduainete evakueerimisega kuhugi kuivemasse kohta.

Ausalt öeldes, mind ei heiduta isegi see praegu, sest ma otsustasin - uuest eluaastast hakkan võtma asju lihtsamalt ja mitte põdema muude asjade pärast (eriti nende pärast mida muuta ei saa) ja lubama endale midagi enamat, ka hingele....

Olen ikka veel muusikali mõju all...ja kergelt sünnipäeva õhtu armsate seltskona mõju all...ja mind ei hirmuta isegi jõulud! :D
Kahu on ainult, et ingliskeelde ei jõua nüüd kaks tundi järjest...

Homme on jälle külalisi oodata (A) ehh, ma kohe armastan külalisi...igasuguseid ja alati (juhul, kui nad teatavad ette oma tulekust)
Kolmapäeval siis RPRi vastuvõtule...minu esimene vastuvõtt elus ;) Noh, aga eks iga ole ka juba selline, et võib kutsuda soliitdsematele üritustele :)

Ma vist olen teile seda juba öelnud, aga ma kordan ennast siisiki, ma olen õppinud ennast armastama, tänud õpetamise eest, mu armsad, ma armastan Teid nagu ennast, nii väga! (})