Maal on kevad...

Siisikest nägin...põlluveerel sõid neli metskitse....enne kojujõudmist silkas rebane üle tee...ja kodust veidi eemal, kuhu venna oli viinud lõigatud õunapuuoksi ehmatasin välja jänese....
Maal on kevad...kõik hingab ja elab...

On nii vaikne et ei saa magada...öö tuleb avatud aknast tuppa ja toob endaga kaasa tähed ja kahvatu kuu...jõgi vuliseb nii valjusti nagu ta laulaks...ta hääl on monotoone ja uinutav...hing ihkab seda kellegiga jagada...aga teda ei ole...

Väljas on kevad...
Aga minu jäätunud südant ei liiguta see karvavõrdki...