....täna...

tahaks ma võtta ühe kurva ja õnnetu sõbra kaissu,
kallistada teda tugevasti tugevasti ja lohutada.

Maailm on kummaline, mina olen kummaline, elu on kummaline...

AGA Sa tea, sõbrake, et oled mulle väga kallis ja olen Sinu jaoks alati olemas!
Alati vaid telefonikõne kaugusel...
Alati vaid arvuti ekraani kaugusel...
Alati vaid mõtte kaugusel...

Palun, luba ma aitan Sul murekoormat kanda, Sa kukud muidu. Ja milleks siis veel on sõbrad, kui mitte selleks?

Kullake, Sa jääd alati minu sõbraks,
mind EI HUVITA teiste arvamus, sest mul oled SINA!
Ma püüan Sinu jaoks alati olemas olla...ALATI!!!

Sinu Liilia