Koristusmaraton*

Koristamine on eluohtlik tegevus...

Otsustan viimaste haiguspäevadega teha suurpuhastuse, see oli viga!
/Maratoni algus: 12.47/

Kõigepealt komistasin "Maskeraadile" - prinditud lehed, kommentaarid, ääremärkused, rebitud lehed, mis teibiga kokku ühendatud, ploti plaanileht...elasin taas kõik läbi algusest lõpuni, lugesin iga märkuse ja meelde tulid vestlused...
/ajakadu 3,5h/
Tuba täis lehti, ja lehekesi, paberieid, leidsin kapslid verega...leidsin Acrata maski..tuli meelde Hulkuri reageering sellele, kui põlvili laua kõrval õmblesin Awe põlvpükstele põlvekinnist ja Terxxxsi muhe naer (millegile, mis mind siiani punastama paneb...) Aja testamendi kirjutamine ja "võimatu" Xellu... Cicu, keda ma alguses vaadates äragi ei suutnud tunda ja Soomlasest sõbra kommentaar Zelorile pildilt - sündinud modell...

Edasi sattusin näiteringi materjalidele - "Jokker" Paide KKK näitering... Elaani "Tuleriit" ja minu versioon asjast "Love Story", harjutuskavad, hääletreeningu materjalid...vau, ma ei teadnudki, et ma niipalju oskan... Nõmme Erakooli Näiteklubi "Kelmid", Lehtse PK näitering, Tapa Gümnaasiumi näiteringid... aeg, mil elasin sellele... kui armas oli see...
Kujundatud kavad, pooleleiolevad näidendid, züzeliinid, tegelaste kirjeldused, kostüümide kavandid, kõik mu oma ligi 12 aasta töö - magamata ööd ja pisarad, naerukrambid...kõik tulid meelde ja nii eredalt...
/ajakadu ca 4h/
Tanel...Tõnis, Daniel (nüüd ma tean küll, kust tuli see tegelame Maskeraadile) Kadri, Külliki, Heli, Lilian, Kaupo, Maaria, Liisa, Agnes, Janne-Ly, Karl....ja kui palju veel... Kui nad tänaval vastu tuleks, kas ma tunneksin nad ära... Ikka, armasad ei unune, nad on kasvanud südame külge...

Siis pudenes paberite vahelt välja kaustikust rebitud leht- koltunud, murdunud, tekstki vaevu loetav:
Lahkumiseks eile öeldi liiga ilus ilm
ma laman voodis suures
siin on soe, minu hingel on külm
sa ei tea, ei tohi tulla mu juurde

Sinu etteheidet pole mulle vaja
ma ei luba, et sa tuled siia
sind ei olnud, kui mul oli vaja
ihkasin kui saada Surmaliiliaks

Sa seisad jäätunud akna taga
su silmad vaatavad ainiti mind
minu peatsis seisab ingel vaga -
täituma saab minu maine ring...
4. dets 1997, kell 03.16

Raputasin seda kaustikut... see polnud ainuke... mu luuletused, mu jutud, mu mõtisklused... ja kõige all, veinipunase paelaga seotud kaustad, ma ju teadsin mis on neis... Mu esimesed saatmata armastuskirjad, mu kujundatud luulevihikud, kalligraafilised sulekirjaga, tuśśiga "maalitud"...
/ajakadu 4,5 tundi ja kaks tassi teed/

Siis oli öö... tuba oli segamini...tunduvalt hullem kui enne, pea valutas, sest nii mõnigi paber tõi pisarad palgetele...nostaligia oli joobunud minust ja mina igatsusest mälestustes... Aega ei saa tagasi...on vaid mälesused, aga need on jäävad!
Mälestusteni, sõbrad!