...väsimus...jälle...

just kui tundus, et elu on armas ja kena...

Üllatused ja muu milleks ma valmis polnud...
Nädalavahetus armsate inimeste ja vennalapsega, teeme meie peo :P
Sõbranna pidi oma poisiga ka läbi tulema, et saab istuda ja jutustada ja siis saunagi ehk teha...

Miskipärast on mul tekkinud taas inimeste hulluks ajamise tunne, mida ma ei oska millegi muuga seletada kui mänguootusega...
Samas...tegelikult, sellises väsimusastmes ei ole minust mingit mängijat, sest ma olen liiga laip mõtlemiseks.
Ja ette valmistada ma seda ka ei saa...kuna alates esmaspäevas kuni 4.aprillini on "hullumaja kuubis" mu armas töö...

Ma ei tea...
Ma tahan teha mingi veidra mängu...viimane maskeraad saab üpris totter olema...kui ma seda vaatan paberil siis...
Enamus asju on liiga segased, et neid kasutada...

Ankeedi teen ka enne mängu, kus tuleb üles "linnukesega" märkida olukorrad ja asjad mida ei taha kindlasti enda rollis kohata...
Hetkel on kirjas 14 asja/olukorda/nähtust...aga ma arvan, et ehk jääb siiski alla saja, aga sellisel juhul...on see enam üldse mäng? Siis ju tekivad raamid? Või ei teki..tegelikult, vahet pole...
Sest nüüd hakkab töönarkomaania kõrgema leveli läbimine...ja siis tuleb KEVAD!

Vahel on vaja...et keegi tuleks ja võtaks su kaissu ja ütleks, et sa oled mu pisike vallatu päikese mõmmik...

Head ööd!

PS.
Nancy Claytoni kaunistajanna... ;)HP mängult, ma sain su kirja kätte!
Aitähh! Sa oled väga armas! (})
/me lubab, et selle aasta numbri sees see ehk ka teoks saab! (A)