Igatsus

millegi mõistetamatu järele, mida ei saa käega katsuda ja mida ei ole tõenäoliselt olemas...

Nädalavahetuse ülevaade:
reede lapsega
laupäeva öine vestlus,
pühapäevane ettevalmistus esmaspäevaks ja rongist maha jäämine (etteplaneerimata)

Priiuse Hinnale ma ei jõua... sain just teada, et sel ajal on laud...
Ilmaplatsile...ei tea...veel...

Kuninganna on huvitav olla...see on raskeim roll, mu elus... Ma mõistan täielikult kuninglikke perekondi...nende vahelist ametlikkust ja pealesunnitud viisakust ning eriti nende soovi olla lihtsalt inimene...
Olla lihtsalt inimene on hea...

Nukrutseb veidi ja hakkab kroonikat kirjutama...
Eitheleni päevaraamat vol 2

Ma ei oska enam magada...
Unes näen kummalisi asju...seekord on põhjus öises vestluses D&Dga...aga ehk ma kirjutan selle üles, kunagi hea lugeda.

Oli kevad...lilled õitsesid nurmenukud...kuningannana jooksin aasal...loopisin kuningat äraõitsenud võilillede lendlevate ebemekestega, hoidsime käest kinni ja naersime keerutades...Punusin talle lillepärga, tema lamas minu kõrval, pea minu süles ja andis mulle ükshaaval lilli kätte, enne kiusakalt mind nendega kõdistades.
* * *
Läksime mööda rada...hakkas hämarduma, ta käsi oli ümber mu piha...ja salamisi sosistas ta mulle meelitusi...
Vaatasin talle otsa...Camthalion...
praksatas oks, keerasime vaatama ja Cam tõstis minu kaitseks mõõga... Veidi eemal seisis kuningas...
Ta vaatas...me olime tardunud...vaatasime üksteist ja vaikisme...siis ta lihtsalt läks...löödud mehena...
Cam hakkas naerma..kõrgelt ja heledalt, kui ma vaatama jäin siis oli see Deira...
Minestasin...
* * *
Öö, tähistaevas mu kohal...minu pea kuninga süles...olen nõrk...olen jõetu...tema vaatab mind pilguda, milles on valu...kuulen kuidas ta nutab verepisaraid, tema süda nutab... Ma vajun teadmatusse...
Mul ei ole keha...ja Teine Ilm kutsub mind, Deira kutsub...mind ei hoia keegi kinni..."Sa ei suuda teda iialgi armastada... Tule ometi..ma ootan sind..."
* * *
"Ei, Elethul, EI!" visklen...hingata pole õhku, ärkan unes unest ja näen enda ümber teisi...vaikust lõhestab Deira naer...näen Elethuli ja Camthalioni maas...veres...ja kuulen Deira häält - "Sa kuulud mulle...MINA ARMASTAN SIND!" ja naer...meeletu, hullunud...ebamaine. Pilt mu silme ees hakkab "ujuma"....vajun tagasi teadmatusse...
* * *
Ivonne tantsib kuningaga...ta on nii väike...et ta jalad on kuninga kingadel, kuningal on uus sinine rüü seljas ja õnnelik naeratus suul.... Ma vaatan ja mängin pistodaga...ei see pole pistoda see on väenool...saadan ta teele hetkel kui kuningas kummardub Ivonnet suudlema...Nool põrkab tagasi, aga Ivonne muutub Deiraks ja ma näen kuidas kuningas ta käte vahel kokku kukub...
* * *
Päikese esimesed kiired paistavad puude vahelt maapinnale....udu tõuseb jõelt...ärkan võpatades, selle peale haaratakse mind veel tugevamini oma kaissu, tunnen ta südametukseid...tajun ta kehasoojust ja tema hellust...keeran, end tema poole ja sosistan õrnalt..."Kallis...ma armastan sind!"...

Kellega magas kuninganna Eithelen?
Vastust teab vaid tuul...
Äratati üles, kõige põnevema kohapeal...nagu alati...