Vabanenud ja õnnelikustatud....

Ma olen õnnelik, ma tunnen seda iga keha rakuga...iga hetkega....iga sekundiga....mis mu ümber on inimesed, keda ma armastan, kes on mulle kallid, ja kellega täna-eile kaua aega sai koos veedetud....

Piisavalt palju kasse ja pisikesi põngerjaid :)
Kena kleit, soeng ja komplimendid :)
Huvitavad olukorrad ja ebaharilikud käitumised :)
Täiesti kuulus ja stoiline Napoleun, armas noor ohvitser, võimatu ja kiuslik"lapsepõlve kallim", missioon "päästa" professor Maxwell ja õpetada ta elu nautima :P, tõrjuda kauneid rivaale ja koguda oma peole "tähtsaid ninasid" :)
Näha armsaid sugulasi, keda pole näinud pea kaks aastat olude sunnil.../Sorry, tunnistan, minu viga/
Ja seda kõike vaid lühikese ajahetke jooksul...

Ma olen vabanenud piinavast tundest ja suudan taas ronida rolli ja mängida... Mängida nii, nagu ei kunagi varem, olla keegi teine...
Oh, kui ma nüüd välja magan ja pohmakast ka üle saan...siis on see alles PIDU!
Praegu on lihtsalt väga särav ja õnnelik mina...
Jah, see olen õnnelik mina!
AITÄHH!!!

Ma pole vist ammu õnnelik olnud...see on nii pagana hea tunne.
Tahaks väid pilte ka veel näha....(A)