...vaata kuidas
kauguses ujuvad
pilved, kuidas
kohiseb kõrvus meri
ja liiv hellitab
jalataldu...
Elu sind armastama,
ma õppisin -
südamevalu kaudu...

Maailm minu ümber on täis valu...minu valu sulandub sellega ühe ja muudab mind teisemaks. Vahel ma tahan, et mul ei oleks jõudu, enam kunagi andeks anda. Ma elan olma elu...elan nii, kuidas oskan. Minu eest, pole vaja elu mõista või selle eest kosta.
Jumal, kui Sa tõepoolest oled olemas - siis näita mulle valgust, mu rajal...

* * * * * *
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida...see on nagunii...
Vaatasin pilte dagonis ja midagi minus tuksatas tuttavalt...edasi peab minema, ei tohi seisma jääda nüüd, muidu ei tee ma enam kunagi ühtegi mängu...
/See pilt , mille tegi DC on üks mu lemmikuid, kohe vägisi ajab peale isu, midagi luua...kirjutada...joonistada....välja mõelda/

Planeeritud elu. Alates esmaspäevast siis....huvitav...Enam ei ole midagi koristada, enam ei ole midagi puhastada, enam ei ole midagi isegi pesta mitte....kaos... :(

PS: Ma olen "päästmas" jälle 12-14.oktoober, vabandan juba ette kui keegi sinna on oma mängu plaaninud, mind sinna ei maksa oodata.