Ma tahan olla öö su aknataga...

Halbadel mängudel on head tagajärjed, nagu ma märganud olen...või noh..ütleme, siis mängu kohta nii - See OLI, aga ma suudan paremini, järelikult on vähese harjutamise viga....
Tagajärjed aga viivad mind lähemale taaskehastamisele...
Aga see oli nagu nii paratamatus...ideaaliks oled taaselustatud näitemäng-larp....ilma määratud tekstita vanaaja-eluolu kehastamine...mmm, mõõgad, mehed ja majaemandad, särgikestes ringilippavad põnnid...

Unistus....elada nii nädal...teades oma kohta perehierarhias, kuuletudes oma Isandale ja tehes seda nn igapäevatööd...ma tahan tunda seda tunnet....mis oli elada siis...
Ja ma ei mängi enne üheldgi mängul, kui ma pole.....(kustutatud, et keegi ei saaks seda minu eest ära teha) ja sellest tulenevalt tuleb ......(kustutatud, et keegi ei tahaks seda minule teha)

Võtsin vastu 2 otsust.
Ebameeldivad on piisavalt mõlemad, kuid kui ma tahana larpitaevas veel figureerida, siis on need paratamatud.

Eemladun mõneks ajaks larbist, et keskenduda iseendale ja egotsemisele...jah, MINA...Ma oskan küll, kui tahan!
(PS: ei kehti nendele Larpidele millele ma olen andnud oma sõna kohale ilmuda)

Tegelikult...tahaks proovida rinda pista kellegiga...et anda samad lähtematerjalid...anda samad tingimused, samad mängijad...ja vaadata, mis kellelgi sellest välja tuleks! Mida naudiksid mängijad enam..kusjuures, mängijateks oleksid nee samad kaasvõistlejad...+veel mõned vanad tegijad.

...eksmperimente tahaks teha endaga...juuksed mustaks värvida ja kanda jälle 8cm kontsaga tänavakingi....
ja siis anda endale andeks, et ma ei olnudki nii täiuslik kui ma tahtnud oleksin...


Rumalus...ja, ma tean...jah, nüüd võib kõik kooris hüüda mulle - EMOOOOO!
Ja ma ei vaidle sellele üdse vastu...
(A)