Vahel oled sa nii väsinud ja tüdinenud... 
Kõigest... 
Kõigist...
Sa ei taha mitte kedagi näha ega mitte millestki kuulda... 
Sa tahaks justkui maailma eest kaduda. 
Muutuda nähtamatuks. 
Olla... 
Üldse mitte olla... 
Samas aga soovid kedagi, kes oleks su kõrval. 
Vaikselt. 
Hoiaks käest. 
Vaikselt. 
Või keegi, kellega rääkida. 
Rääkida nii, et küsimusi ei esitata. 
Rääkida ennast tühjaks nii, et süüdistusi ei oleks. 
Vahel tahadki olla nähtamatu ja samas nähtav. 
Just ühele inimesele...