30.11.07

Minu REEDE :)

Päevast ma ei räägi...see oli hirmus ja paha, närveldav ja ebakindel, et kas minu õhtu üldse kunagi ja kuidas moodi siis üldse saabub...

Ometi ta tuli ja oli nii...
...kena, nagu mu uus punane pluus ja must pidulik seelik
...armas, nagu Aweron, kes mind lahkesti saatis...
...hingeline, nagu Fantoomi suudlus Christine huultele...
...soe, nagu aafrika õhtueine, vaatega paremale...
...hea, nagu aastaid seisnud vein...
...mõnus, nagu esimene hommikukohv...


Hetkel olen ma lihtsalt õnnelik.

Jah, ma käisin Aweroniga Fantoomi vaatamas, etendus oli üle ootuste tasemel, Endro tantsis ja Chalice suutis meeldivalt üllatada oma häälega, Kaire Vilgatsi ja Andrus Vaariku suurepärased rollilahendused, Tõnis Mägi muusikalis ja hurmav muusika, mis andis elamuse, mida veel kaua saab meenutada. Hanna-Liina hääl, mis külmavärinad pani mööda selga jooksma ja eriefektid, mis muutsid etenduse veel nauditavamaks...
Kõrgehäälne noor poiss, noore Erikuna ja siis see nimede kontrast päris Erikuga...ja kõik see muutus super elamuseks, mida ma pole kaua kogenud.

Pärast läksime sööma. African Kitchen´isse.
Aweron proovis - "Eron Yinyon"´i ja mina "Chicken Mechwi Berber"´it, professionaalsest kretinismist hoolimata oli "vaatega paremale" armas õhtusöök, isegi ei virise hetkel, sest tuju on selleks liiga positiivne :P
Mina tahtsin veel maitsta teiste poolt kiidetud "African Eyes"´i, Aweron piirdus jäätisekokteiliga.
Noo....sellise caputsino eest olen valmis nii mõndagi andeks andma...see oli jumalik.
Kohapealt sain ka paar ideed M4-jaks, mis miskipärast Aweroni eriti ei vaimustanud...peaksin hakkama kirjutama mängu edasi...kuni ma olen nii positiivne ja ilus.

PS. Aweroniga ei saa olla virisev, torisev või muidu tujukass....ta nullib kõik need asjad juba eos ja nii sujuvalt mööda minnes, et sellest ei saa arugi.

PPS. Sellist üritust võiks teine kordki korrata.

29.11.07

No ei saa nii olla!

Mis erikuradi kange needus mind on siis nüüd haaranud?

MIKS minu reede järjekordselt ära rikutakse???
Kui nad enam midagi muud välja ei suutnud mõelda, siis suutsid nad ummistada ära kogu betooni 6 maja torustiku, et ma ometi ei saaks teha tööd ja lõpetada õigel ajal ja lipsata läbi juuksuri juurest ja olla ilus ja minna teatrisse?

Kuhu me niimoodi jõuame???
Alguses oli kõik kena...vaba reede, söök valmis ja kell kolm minema.
Siis tuli võileivatort....6kg-ne....st 3h lisatööd, ok, saame hakkama ennegi saadud.
Siis tuli kohupiima marjatort....tillukene...nii 5-7kg-ne....deem...ok, saan ikkagi hakkama magan 2h vähem...
Siis tuli ummistus....ei saa hakkama...jõudsin just linna teise serva, rahulikult paberimajandusega vanaema soovide järgi ja tulemus...taksoarve - 174kr ja tagasi tööle, et olukorda kontrollialla saada...
No, mida kuradit sa siin veel kontrollid...kaevetööd õues ja nädalavahetusega võibolla ehk isegi saab mindagi tehtud...aga mul on vaja täna teha tordi ettevalmistust...šokolaadililillekesi ja ma ei tohi kraanist tilkagi vett lasta...

Ja nagu sellest oleks veel vähe....ei, torti lähen ma tegema nüüd Kivimäele...see on kuskil Nõmmest veel edasi, vist, kui mu mälu mind alt ei vea...
Jõuda õigeks ajaks korterisse...ennast korda panna ja mis tujuga ma siis sinna teatrisse veel üldse lähen???
Ainuke lootus on armsa "mölamaani" seltskond, mis ehk suudab selle õhtu päästa...kui ma just ei ole täis püha viha ja seda välja elama ei hakka...

Kas saab VEEL midagi juhtuda?
See vist on otsene vihje selle kohta, et plaane ei tohi teha...kõik peab toimuma spontaanselt, nagu amburile kohane.
Vannun alla??? In your dreams!!!

Laupäeval on siis minu perekonnad koos ühise laua taga....mängu ja päris perekond...
See on üle pika aja, midagi, mis tähendab mulle nii palju :)

27.11.07

Poolteist...päeva veel....

Olen ilus ja asjalik.
Asjalikult ilus...või ilusalt asine...Fakt seiseb selles, et suuta kõike korraga teha suudavad vaid kaksikud, mina ei ole kaksik, mina olen üksik ambur :P

Muidu tuju on EKG kõvera sarnane....Võnkuv sagedus...
Igatsus millegi suurejoonelise järele, mida ei saa kätte võtta ja mida ei saa kogeda muud moodi, kui mälestusena endaga kaasa võttes...
Väljas on jõuluilm...veel on minus jõulutunnet, kui ei pea minema poodi...

Ostuhullus mind ei puuduta...
Miks on alati nii ma kohe ei mõista, et kui ma tahan midagi päris endale isiklikult lubada, siis rikuvad teised selle ära?
Nagu ka minu reede...inventuur, kolm torti, päevane söök...ja siis õhtul poolsurnuna minu õhtu....
Nii ei ole aus...kapsastunud õhtu....kurb ju...õnneks on sellel üritusel päästev seltskond :P
Kelle üle, ma ainult siiralt head meelt tunnen...

Oh, oleks juba reede õhtu (A)

26.11.07

Oh jahh....

Kui ma kunagi suureks saan, siis ei hakka ma kunagi vanaks, sest minul ei ole tütretütart, ega pojatütart, kes minuga niimoodi, mööda arste ja kauplusi nõustuks käima, taluma ja hoolitsema minu eest ja üritama selle kõige juures jääda rahulikuks ja nõuda oma vanaema kõike ja rohkem...

Trenni ei jõudnudki...homme ei jõua vist inglise keelde ka...
Aga, mis siis sellest; mul on AINULT 1 elusolev vanaema ja tema heaks ei ole mul kunagi milleski kahju...aga mul on lihtsalt äärmine vajadus hoida eemale kõigest, mis lehkab arstide järele..ehh, eneseületamine elunormiks!

Ma olen õnnelik!
Elu on kummaline...mul on sõbrad ja on mu reede :D
MINU isiklik reede...awwww...on mida oodata...

PS. Elu on täpselt nii kummaline, kui kummaliseks ma suudan selle elada. Rahutus on edasiviiv jõud ja uue garderoobi hankimise peale peab ka hakkama mõtlema, või siis traksid...kui seelikud ja püksid liiga suureks jäänud on juba...veel saab käia...ehkki...mugav ei ole...salanemise miinused :P

25.11.07

Time out!

Tegelen vanaema kodustamisega.
Ilma eelneva registreerimiseta palume tugivalt,
MIND ilma erilise vajaduseta mitte tülitada.

Kõik vanaemad on vahel nagu väikesed lapsed
ja jonnivad, kui nad ei saa kaubanduskeskustes osta kuusekarda
2x40m ja siis veel säraküünlaid ja kindlasti päkapikuga kompvekke,
igaks juhuks 4 paari kingipaki nööri ja arutut hulka muud absoluutselt mõttetud kraami, mida vene ajal saada polnud mida ta ei ole enne näinud ja mille olemust ta ei taju...

Ja mina vaene pidin selle kõik suutma selgeks teha ja oma õigetele kohtadele saalis tagasi paigutada.
Homme on veel hullem - kohtume Ülemiste keskuses peale 4-ja.
Mina ja vanaema shoppingtuur vol 2
GO ME!
Ja hotš'u damoi!

ps. Kui ma trenni ei jõua, siis mind tassiti maale asumisele õhtuks!

24.11.07

Edasi....

Vingusin siin just paar päeva tagasi, M4 üle...
Ma enam ei vingu :D


Alati, kui ma suudan ennast kokkujooksutada tuleb keegi ja harutab mind ilusasti lahti, paneb pastaka pihku tagasi, patsutab õlale ja ma suudan jätkata!

Aitähh Triin! (A)

Selle mängu (hetke) laulud:
Anne Veski - "Vii, mind nüüd vii" [Crata rõõmuks :) ]
Anne Veski - "Unustuste laev" (pühendusega Aweronile :P)
Anne Veski - "Viimane vaatus" [Hulkurile mõeldes (6)]
Anne Veski - "Keegi ei kuule..." (Firielile (A) lohutuseks)

23.11.07

Vahel on õnneks nii vähe vaja...

teada, et sul on SÕBRAD!

Nad lihtsalt on...
Ja see on mingitel hetkedel rohkem kui kogu maailm.
Aitähh!

22.11.07

haige virin*

Plaanimajanduse järgi ei ole ma karvavõrdki M4ga edasi jõudnud, sest ma hakkasin mõtlema sellepeale, mida Kalakene mulle trennis ütles...

Mõtlemine ei ole kasulik eriti peale mõtlematuid mõtteid...

Pärast Hulkuri raamatumajandamisega tegelemist kadus igasugune tuju edasi joonistada...ehkki ma tean, et ta ei süvenenud ja kui ka oleks süvenenud, siis aru ei oleks ta nagunii saanud mu tingmärk/joonistest...
Ei ole enam asjade edenemises seda lendu, mis varemalt oli....

Aga kui ma tahan nii....kas see siis poleks ilus...kui mina saan mida ma tahan...sest nagunii suudab see "vanade mängijate", kellel on see maskeraad neljas mäng sama tagelasega...keerata selle peapeale...ma võin ju siis ometi unistada...
Aweron suudab ju nagunii...Hulkur kaks korda enamgi oma ignorantsiga...nagu ma korduvalt olen täheldanud...Firiel läheb läbi raudseinte ja tulemüüride õige eesmärgi nimel...ja Crata ikka veel liiga loogikaline....nüüd veel Xel ja Ghil....noo.....ei tea....ei tea....ei tea.... :S

või ma ei tea...asi on igatahes nukker...sest kui ma teen nii nagu ma tahan...siis ei mahu pooled tegelased mängu...maximaalselt saaks mängima 25...see aga oleks juba nn kriitiline piir.....

Siis tekivad uued küsimused, et KES on need, kes saavad mängida, peale nende 4+2?
Ja miks?
Ja kuidas?
Ja millega?
Ja kellele?
Ja...
Jaaa...
Jaaaa.....

EI, kõik...aeg maha...
Ja ma tahan mängida...

PS
Kui ma olen hingelt larpar, kas ma siis ei ole taaskehastaja?
Kui ma olen taaskehastaja, kas ma siis ei mängi larpidel?

Homme on palju parem päev kui täna!!!

21.11.07

Depresiivselt melanhoolne

Ma ei taha enam haiglane olla, olin ja aitab...
Tuju on veider...eilne inglisekeel tundub täna nagu et "mida ta ometi seletas?"
Ja kogu asja rikuvad ära teatud tegelased :( kliendid...marmiit ütles üles ja kui ma nii 8-13 suudan püsti sesita siis pärast seda on asi võimalik ainult "dopingute" abil...aga see ei ole tore :(

Ja nüüd on kell kuus õhtul ja ma lähen magama...Head ööd, armsad!

20.11.07

Ehh...

Ei tea nüüd...kas oli see uni palavikust, trennis räägitust või kõigest kokku, aga midagi nii veidrat pole tükil ajal juhtunud nägema.

Kaklesin unes Aweroniga, suurte teravate mõõkadega, oli Priiuse Hind...vist, igatahes olime me niimoodi riides nagu mängul...välja arvatud Aweron, kes kandis jalas plätusid ja roosasid varvas-sokke.

Igatahes kippusin talle alla jääma...Aweron oli kaks korda sama suur kui Trexxx ja võitles pagana hästi just siis kui mulle tundus, et nüüd ma siis olengi katki lõigatud tuli Mimic...nagu eile trennis ja lükkas Aweroni eemale (kaelast, nagu trennis ta Sproti peal näitas) Aweron kukkus istuli ja oli äkki nii väike...

Mimic aga vaatas mulle otsa ja muigas:"Liilia, ma ju näitsasin sulle kuidas see käib."
Siis kuuldus kõlinat meie ümbert...arvasin, et saan veel kakelda...aga see oli äratuskell...

Avastasin, et "kaklemise" käigus olin maha suutnud ajada voodist kõik tekid, padjad ja keerata lina rulli ja selle endale ümber...külm oli...ja pea valutas ka....
Ja oli kuidas ma ei tahtnud tööle minna täna :(

* * * *

Aweron jõudis minu juurde lõunale :)
Nii mida me sellest järeldame, kui sa kakled unes Aweroniga, tuleb ta päeval sinu juurde sööma :D
/me on tõsiselt uhke oma naiseliku unenägudeseletus oskuse üle, eks pärast õhtul paistab, mida see Mimic seal unes siis tähendas :)

Kokkuvõtvalt võin öelda, et KÕIK peale minu on kontrolliall ;)

PS
Ja ma ei tea, mis saab Priiuse Hinnast...täna Aweroniga lobisedes, ei olnud mul mingit tunnet, et suudaksin kunagi isegi IG tõsta käe tema vastu....ta on selleks liiga armas inimene...
Kuidas karastub teras?

PPS.
Kas ma peaksin jätma vahele ingliskeele tunni ja ennast ravitsema pisut?
Hmm...ee...noo... EI :)

19.11.07

Melenhoolia....

Täna ei olnud minu päev...ehkk homme on parem...
Peaksin ehk Xellu eeskujul panema blogi üles "tiksuja"...pigem mitte...

Sellest on nii lihtne valesti aru saada...liiga lihtne ja seda ma talle ometi ei soovi ju...
Peaksin tegema ennustusvõistluse, teemal :"Kes arvab täpselt ära, mis kuupäeval sünnib mu väike vennatütar?"
Auhinnaks midagi head, minu oma kätega tehtut...
Võiks pakkuda ka õhtusööki...või muud head/ilusat...

Pidavat sündima pärast mind...st peale 30.nov ja enne Elist st 17.dets.

PS. ...ei ole võimalik...aga ma olen ikkagi veel natuke kurb ja pahur... :S ühe teatud asja pärast...

Ja Sprott ei ole kunagi Aweron...isegi trennis mitte...Kalake on armas :) ja temaga on tore kakelda...kui ma ainult ei...
Lisaks, tekkis äärmiselt raske olukord...kuidas saada Aweroni salarelva "kutsikasilmade" vastu mängul?
Sellepeale peab MÕTLEMA kohe...aga muidu oli nõrkusest hoolimata trennis väga tore.

PPS:
http://www.kostyymiari.onepagefree.com

KÕIK LARPIKS VAJALIK ja soodsalt!!!

18.11.07

Talvemeeleolu

Nii ilus on väljas....

Ma ei taha täna tagasi linna...ma ei taha kodust maalt kuidagi ära, siin on puhas ja valge ja pole märkigi jõuluhullusest...

Peaks ehk ka endale hankima mõne rockkotserdi pileti,et jõulumeeleolu tekitada...
On mingi kummaline tunne...igatsus selle järele, mis on olnud...

Lapsepõlve, sooja toa ja akna taga langeva lumehelveste langemise järgi.
Soojad sussid, pleed ja pisike laps su süles...
Tädi Eveli, vaata lumeheliseid langeb...suuri ma ei näegi issit õues...teeme issile piparkooki ka (kakaotaignast muffineid siis)

Minu Tupsu...kus sa küll oled...
Ma nii tahaks, et sa olekid mu elus olemas...pisike, soe ja siiras...
Emmeks olemise vajadus karjub minus...ja ma ei saa sinna midagi parata.

17.11.07

Ei no... kuidas nii saab....

Mõni asi peab kohe hakkama juba algusest peale viltu kiskuma...
seekord siis olen suutnud end üleplaneerida...või siis täpsemalt öeldes...lolliks planeerida...

Aga lahendust ei ole...
23.nov on Crata Sünnipäev :D - venna on koolis...st olen maal :(
24.nov on vaja sõita Hiiumaale - venna on koolis - st olen maal :S
25.nov sõidan hommikul Martiniga Hiiumaale ja õhtul tagasi - venna on koolis :\
26.nov on vanaema vaja silmaarsti juurde viia... venna on tööl, noh, see on taksoga võimalik
27.nov vanaema on maal, venna viib...emme juures, mina olen linnas tööl... :S
28-29.nov on lauad (28.nov - 30 inimest, 29.nov - 50 inimest suupisted)
30.nov on MINU ÕHTU (mida ma ei saa enam muuta ja ei taha ka muuta, ma olen seda nii oodanud)
1.dets peaksin armsaid külla ootama koju, maale venna juurde....AGA keegi peab vanaema koju viima...kuidas? Venna? Ei saa...tal on naine "Nii rase, nii rase" - tähtaeg on 1-17.dets, st vennat ära saata kodust ei õnnestu...ise minna...noo ja mis saab külalistest? Kaasa võtta? Ei tea...
2.dets olenevalt siis olukorrast...kui ma saan vanaema ära viima minna...siis ma olen Hiiumaal, kuid õhtuks tahaks nagu koju emme juurde ka jõuda...ikkagi tema on selle autor, et ma üldse siin olemas olen...
3.dets peaks olema elus ja tööl ja tegema näo, et kõik on super ja jõudma trenni ja olema ilus ja tark ja hea...ja mitte närtsinud ja väsinud ja "totaalne rooskapses Liilia"

Lisaks, pean kirjutama tädile lastenäidendi...ja saama kokku kostüümid selleks, lõpetama M4 konseptsiooni ja planeerima esialgse raha arvestuse, suutma käia trennis ja inglise keeles ja suutma olla ilus ja positiivselt meelestatud.

Kuidas mina ometi suudan....
Mina ka ei tea...

15.11.07

EI ole aus... Hulkur! Ei ole!

See on karjuv ülekohus...miks mina pean olema inglisekeele tunnis, kui Hulkur on minu juures???

See on äärmiselt ebameeldiv! See on talumatult ebaõiglane...ja see on lihtsalt kurb....

Olin just jõudnud süveneda keelde, kui heliseb telefon...
Hulkur...loomulikult võtsin ma kõne vastu...ja selgus, et ta tuleb meile...
AGA MINA!???

Ja kui mina lõpuks koju jõudsin oli ka Hulkur läinud...ainukese tõendina tema siinkäimisest oli kokku tõstetud M4 materjalid...hmm....ja küpsised ;)
Noh, ega sellest poleks talle nagunii suuremat abi, kuna tegu on alles mustandiga...

Niipalju siis sellest...aga ikka olen tujukass...see oleks lihtsalt nii tore olnud...istuda koos temaga oma juures köögilaua taga...ja lisaks kõigele muule....ajada juttu....ilma selleta, et oleks trenn...või oleks midagi muud asjalikku...lihtsalt...inimesed....
Nuuks...lihtsalt kurb....nii kurb, et mind ei olnudki kodus, kui Hulkur meile tuli :(

Tervis longab...kätt, jalga ja pead...mingid imelikud peavalud on tekkinud...väldin seepärast ka arvuti kasutust...ehkki see ei mõjuta seda nagu ma olen täheldanud...lihtsat niuks tunne on :S
ja nüüd on see olukord veel niuksum...:S

14.11.07

Aaaaaaargh!

JÕULUD!!!!

No ei ole normaalne, minna olude sunnil poodi ja avastada sealt totaalse jõulumaania...on 14.november!!!

Kuld-karda, erivärvilisi klaasist mune, päkapikke, jõulusokke, kostüüme, jõulupakikesi kompvekitest, sussišokolaadi...
jne
jne
jne
jne
jne

HULLUKS VÕIB MINNA!!!
No olege ometi normaalsed...ja inimesed ostavad ja ostavad ja ostavad....
Oeh....

Ma ei oota jõule, ma vihken jõule, eriti seda palagani, mis sellest on tehtud...
MIKS peab olema kõik kommerts, miks peab kõik ära rikkuma ostuhullusega???

Ja väljas langeb suuri valgeid lumeräitsakaid tänavalaternate valguses...

12.11.07

Oli seda nüüd vaja...

Trenn oli eduline...ma sain korralikult kätt harjutada...
Sealt kulgesime sujuvalt edasi Dragoni kokkutuleku kokkuvõtete lõppfaasi ehk siis kuhugi sööma...mille nimi oli "Karmen"

Noh, süüa ma ei tahtnud, ei suutnud sundida ens sööma keelitamisest ja nõudmisest hoolimata...istusin siis niisama seltskonnas ja tundsin, et midagi ei ole nii nagu peab...

Silmad hakkasid kipitama....ja külmavärinad hakkasid mööda mind üles alla jooksma...sundida end rahulikuks ja teha nägu, et kõik on ok....oli üha raskem....
Edasi teisega ma enam ei läinud...
Trollipeatuses kutsusin endale takso..sest silme ees oli kergelt udune ja vappekülmahood muutusid järjest tugevamaks.

Koju jõudes jõin kaks tassi kuuma teed...meega ja ingveriga...
kui kraad ikka järjekindlat näitas, et minu "normaalne" kehatemperatuur on liiga ebatõenäoliselt kõrge, kolin nüüd kahe teki ja suure tassi teega voodisse...

Ei no....minu suutlikus on tõsiselt paljutõotav :(
ja kolmapäeval on laua ettevalmistus :S
ja homme on inglisekeel...
Niuks...

10.11.07

Hakkasin algusest peale...

Millal valmis saan ei tea...
aga kunagi ikka ja seekord siis viimast korda!

Igav on...kui teha kõike mis meeldib tuleb alati rahast puudu,
kui teha seda mis ei meeldi aga on kasulik, siis ei ole huvitav...

Milleks on unistused...
unustamiseks, et varjata tunnete loori taha
kõik mis kord oli...ei hea, ega paha

vaid mälestus ammusest ajast...

Milleks küll unistada...
unustuseks, et varjata tundeid, mis tah´vad
pääseda välja südame seest
peita end, iseenese eest...

Deem! KUI depresiivselt-melanhoolne ma veel olla suudan?
Vastust ei tea ka aeg!

9.11.07

Viimasel ajal...

pole ma nagu mina ise.

Midagi on õhus, sellist veidrat ja ebalevat, mis tekitab minus rahutuse, võibolla on see ootus nov lõpu ees?
Ei tea...

Tegelen suurpuhastusega, peaksin puhastama ka hinge, aga kuidas? Põletan küünlaid ja kuulan head muusikat, olen üksi ise-endaga sellest jääb väheks, võibolla ma vajan suuremat aega, midagi mis asendaks mu elus Sinu...

Jah, ma olen tubli, planeerisin aja..esmaspäeval ja kolmapäeval peale tööd trenn ja teisipäeval neljapäeval inglisekeel, aga ometi jääb veel aega kulgemisel sinna, bussides trollides oma maailmas, oma mõtetes ja kohale jõudes siis "larp", et elu on ilus...mõned näevad läbi - aga õnneks nad mängivad delikaatsusest kaasa.

Särada hiilata, olla see kordumatu ja murdumatu....miks ma ometi olen ikka veel nii rumalalt naiivne ja usun inimesi...inimestest enamused ei ole head...Äärmused ei ole head....minu ülim hoolitsus ja headus ei ole hea.

Arutelud selle üle, et kes ma siis ikkagi olen ei vii kuhugi...
Ma tahan larpi....ma pean saama selle välja mängida endast...emotsioonidest on jäänud vaid varemed ja mul on hirm...nagunii teen mõne lolluse...
Ma ju tean ennast...saada millegi sellisega hakkama oleks nii tüüpiline mulle...
Nädalavahetus on hulluks ajav, ma tahan loodusesse, ma ei taha kohustusi, ma ei taha mõttetut rabelemist, ma tahan puhata ja mängida...
Palun!

7.11.07

Aina kordan, aina kordan sinu nime...

Aina kordan, aina kordan, sinu nime - aina kordan
sinu nime, aina kordan, aina kordan, sinu nime
kui muud mul ei ole
ma hämaruses vaikselt, nii vaikselt ümisen su nime
kui muud mul ei ole
ma pimedaski öös, aina hüüan ja hüüan sinu nime
aina kordan, aina kordan, sinu nime, aina kordan
sinu nime - aina kordan aina kordan sinu nime aina kordan sinu

see on nagu olevus elav ja soe
nagu päike ja lallitav laps
nagu lahkena toidan oma punasest suust
oma vere ja hingusega toidan
hüüdes sinu nime

sinu nime
aina korrates ja korrates su nime
vaikselt vaikselt aina ümisedes hämaras su nime

aga silmist voolab pisaraid ilma et ma teakasin
silmist pisaraid voolab kaugele ilma et ma teakasin
voolab pisaraid sest mul muud ei ole ju
kui su nimi....

Depresiivse mehlanhoolia laine...
I need something...but I don´t now, what....

PS. Ma olen absoluutselt normaalne! Ma lihtsalt teen nii nagu mina tahan, võite sellega arvestada!

3.11.07

Vahel on Jumalal imelikud teed, mida ma mõista ei suuda...
...ja siis täna nad tulid...lihtsalt, midagi küsimata ja midagi erilist tegemata...nad lihtsalt...
seda on nii võimatu sõnadesse panna...

Aitähh, et te olemas olete!
Aitähh, see tähendab mulle nii palju! (})

MIKS?

Alati, kui ma tunnen hetkekes, et ma olen õnnelik...et ma olen armastatud ja mind hoitakse juhtub midagi halba...juhtub midagi , mis on nii valus ja ma ei taha kuidagi üksi olla...

Mul on hirm....
Ma tunnen ennast nii abituna, et pisarad tikuvad vägisi silma...aga nutta ei tohi...
Ma ei saa aru, miks, on alati nii, et peale ilusat tuleb alati midagi nii valusat...midagi, mis teeb selle hea nagu olematuks, nagu oleks armsate külaskäik toimunud aastasadu tagasi ja kõik mis on kurb ja valus olnud juba nii kaua....lõputuna...

Magamata öö...iga heli peale üles ärkamine....ja abitus, ma ei oska midagi teha..
ma ei saa mitte midagi teha ja see teeb nii haiget...
Ma oleksin nõus ise seda kõike kannatama...siis poleks see kõik nii valus...

Armas Jumal, kui Sa oled tõepoolest olemas, siis palun tee nii, et see lõppeks, ma ei tea kui kaua ma niimoodi vastu pean... Ma ei palu ju võimatut...ma lepin paljuga, aga mitte sellega, mitte veel...mitte nüüd....
Ma lähen katki...päris katki...