Aegna raport
Reede, kell 8.00
Jõudsin Tarmoga tööle, tegime söögi valmis ja hakkasime pakima...nii palju asju oli vaja pakkida...
Siis polnud enam muud kui oodata.
Pärast Ilmari kõnet muutusin pisut murelikuks...kuidas saada saarele, kui mingi transporidvahend(loe plekk-paat) ei käi?
Oh, saar ise on tore...inimesed on toredad, kuid, kui ainult poleks seda plekkpaati...
Minu kartus oli siiski asjatu :)
Seekordne paat oli suurem ja olemine selles julgem...lisaks...sain saarele sõita kapteni kõrval istudes :)
Kuid kuna paadi servas istunud noormehed said praktiliselt läbimärjaks, siis ma nägin oma vaimusilmas juba merest tilkuvat Aweroni ja Renet, ja Tanelit...ja ahastasin...(ega ju mehed ei hoolitse vahetusriiete jne asjade eest...)
Kuna ma ei saanud hoida kinni oma kulbist, siis tekitasin kiire paanikahoo...eriti pärast tervet blokki märga kätekuivatuspaberit ja merest tilkuvat leiba...saatsin kiire sõnumi laiali...(A) natukene vaibus meri õhtuks, kui nemad üle tulid...AGA minul on ju ikkagi õigus muretseda!!!
Reede õhtu, kell 19.00
Asjad sujuvad...peaks mainima, et üllatavalt kenasti tänu Tarmo kohalolekule...võtan ratta ja sõidan Petsiga armsatle randa vastu...taban nad poolelt teelt juba...
Nad on elus :) Ei olegi kõrvuni märjad ja mu õudustetsenaarium...märg vahetusriieteta simulant-tegelane öises telgis jääb tegelaste puudumise tõttu ära...
Nad on korralikud ja armasad, nagu alati, eriti Rene, kes õpetab mulle telgikasutust ja muid tarkusi, mida ma ei osanud oodatagi...
Tarmo teeb süüa...mina pesen asju ja ma olen rahul...peaaegu paanika puudumine on omaette kogemus. Tundub, et saan homme ka nende veriseid mänge jälgida :)
Pärast annab Karmen neile kiire ülevaate ülukorrast ja siis annan nad nende "GM"ile üle...
Too räägib asjadest, millest ma kuulnudki ei ole...hoolitsen, et nad saaksid korralikult süüa...
Siis saavad nad natuke riielda, et õllega tuleb püsida telgi juures...Kord on karm ja nad ronivadki ära magama...
Meie Tarmoga ka...sest äratus on kell 6 ja hommikusöök juba kell 7.
Laupäeva hommik, kell 6.00
Pagana külm on...uni on...ja nääkleme natuke Tarmoga selleüle, kes saab süüa teha....
Annan alla ja luban tal kokata jäädes ise tuld tegema ja nõusid pesema...phähh, naistetööd...
Lasen poistel magada kauem ja sunnin neid sööma...sest lõuna on ka kunagi millalgi...
Siis viiakse "ohvrid" ära ja annan Bocki Tiinale üle...jagatakse pildistamis juhiseid ja läinud nad ongi...
Laupäev, kell 12.00
Kokkamine käib liiga ruttu...ja kuna vabu inimesi sööki laiali viima ei ole...siis lähen ise Ilmariga koos ringile...See on tore...sest meid oodatakse...
Tore aga ei ole see, et "otsing" on kadunud...seal, kus ta kaardi järgi peab olema, neid ei ole...
Otsime "otsingut" ja seda leidmata otsime edasi....aga see on nii raske...
Seevastu Aweroni ja Rene, ehk siis "Esmaabi 1" leiame nende karjete jägi pea kohe...nad on OP staabi lähedal.
Nii lahe on vaadata, kuidas nad seal neid retsivad...tegelikult püüan vägisi end tagasi hoida, et kohe mitte karjuma hakata, et ärge tehke mu armsatele sedasi liiga...oeh...kui raske on anda esmaabi...vaesed poisid...neid väntsutatakse põhjalikult, raske õppusel kerge lahingus...
Näen ülalt patarei servalt kõike...ja kuna tean stoorit siis tahaks karjuda...siduge kinni Aweroni jalg...ja Rene jalg ka, muidu nad mängult surevad ära...tehke midagi...selline põnev-hirmuvärin on hinges...ma ju tean, et see on mäng, kõigest mäng....aga ka mängimise jaoks on nad liiga armsad, et surra...oeh, ma olen lootusetu...
Ja vaatamata päästjate pingutustele, näen kuidas Aweron eemale astub, maha istub...kõik...
stoori järgi, kukub tal pilt ära...kui teda kohe ei seota, siis ta sureb...jälle...
Sellel katsel ei õnnestunud neil kummalgi ellu jääda...väga õnnetu tiim oli...
Ja ka "GM"i lohutsest ei olnud neile eriti kasu...kurvalt lahkuvad nad "pesa" suunas tagasi...
Nõuan poistelt demo...muidu süüa ei saa...Rene heidabki selili ja Aweron hakkab sõpra sadama poole lohistama, sõbral on lahtine jalaluu murd ja Aweronil endal käsi ka katki...karjumine on korralik ja ma ei suuda seda taluda... :P
Jätame neile söögi ja liigume edasi...
Mõned kohad saame ka ATVga läbi liikuda...näen kuidas Eve on katusel...mängides 50-nendates vene daami, kes ei taha katuselt alla tulla...Inderk on temaga ja see on lõbus, kahjuks ei saa seda esitust vaatama jääda...vaid me kiirustame edasi "pommipoiste" juurde...
Lõpuks mingi kell 15.30 nad saavadki lõpuks lõunat, meie kadunud "otsigu" tiimi liikmed...õnneks on seda süüa piisavalt palju ja see lepitab olukorra...nad oskavad ennast ikka hästi peita...
Jään natukeseks nede juurde ja saan ka ühte gruppi "kiusata" see on lõbus...aga Tarmo ootab mind grillliha juures...
Laupäev, kell 16.30
Pumbajaama punktis saavad Peeter ja Inderk SMSi et Vihterpalus põleb...
Mingi kahin käib läbi päästjate...äkki on selles lõbusas-mängulises laupäevaõhtus...mingi pinge...
Kiirustame laagrisse tagasi...kõik on keeruline ja ebalevalt ebakindel...
Keegi ei tea midagi öelda, aitan Tarmol kiiresti söögi valmis teha...
Tunnen end äkki nii abitu ja kasutuna...tahaksin pugeda Tarmo kaissu ja et ta ütleks, et kõik saab olema hästi...aga ma ju tean, et siin on ligi 80 päästjat...ja kohe, kohe hakkab midagi toimuma...
Poisid tulevad situatsioonidlet tagasi...lunin Bockilt välja foto, kus olen koos verise Aweroni ja Renega :D
Lõbus on neid kuulata...kuid nad on vaja saata pessu...keegi näitab neile teed ja läinud nad ongi...muretsen, et äkki nad kahetsevad, et tulid....küsida seda siiski ei julge...
MINEK
Rühmajuhid tulevad ja hakkavad läbi helistama inimesi...koguneme Linnuteel...lähme...
Enam ei ole oluline see, et just on tuldud metsast, kus on terve päev joostud ja mütatud...ja harjutatud...nüüd on MINEK.
Pakitakse asju kokku...süüakse, käiakse pesemas...ja arutatakse...
Aitan Evel ja Kristal pakkida kaasa asju, esimene vahetus läheb otse kustuma öösel juba ja teine hommikul vahetab nad välja...
Kaasa võetakse süüa ja juua...tahaks kuidagi aidata, olla kasulik...aga rohkem ei saa kuidagi...
Lõbusast lõkkeõhtust, kus lootsime koos istuda ja muljetada...ei tule midagi välja...
Laupäeva hilisõhtu, kell 22,30
Saarle on meid jäänud 27, kellest 7 on nn kõrvaist isikut...meie Tarmoga, Angelic ja poisid...
Istume lõkke ümber ja jutustame...
Rauolile teatatakse, SMSiga, et metsa on tules juba 850 000 hektarit ja lõkke ümber on tükk aega vaikus...lõbusast jutuvadast ja muljetamisest ei tule eriti midagi välja...
Räägitakse "kilde" mis eetrisse kajasid...ja Aweroni Renega, kui siiani parimaid simulante :)
Nii armas neist, nii pühendunult mängida!
Pühapäev, kell 8.30
Hommikuks on meid järgi veel vähem, sest kella 7 ajal on viinud paat veel päästjaid kustutama.
Kadri-Anna, Raoul, Jaak, Aivo, nooruke poiss, kelle nime ma ei suutnudki tuvastada...Kadri ja Katrin....ja meie...
Selgub, et hommikusest paadist jäid maha veel 3 prillidega kuju...(Sepp, Põkk ja.....)
Olukord on nukker...süüa on palju üle...millega ei ole midagi teha...ja see on kurb...
Ja mõttes tänan ma Jumalat, et Aweron ja "Brigaad" on saarel... :) - sest neist on nii palju abi laagri maha võtmisel ja ära maja juurde toomisel.
Ei mingeid küsimusi...vingumist...lihtsalt, nad aitavad...ja ma olen nende üle nii uhke...sest nad on minu sõbrad.
Pühapäev, kell 11.30
Laager saab alla võetud ja nad saavad ka veel natu puhata, enne, kui laev meid üle toob...
Tagasi kodus, tunnen ma natukene süümekaid...et nad pidid nii palju rabelema...ja pean mitu korda üle küsima, et kas nad ikka jäid rahule...
Aga tundub, et nad tuleksid veel teinegi kord :D
Side lõpp!
Jõudsin Tarmoga tööle, tegime söögi valmis ja hakkasime pakima...nii palju asju oli vaja pakkida...
Siis polnud enam muud kui oodata.
Pärast Ilmari kõnet muutusin pisut murelikuks...kuidas saada saarele, kui mingi transporidvahend(loe plekk-paat) ei käi?
Oh, saar ise on tore...inimesed on toredad, kuid, kui ainult poleks seda plekkpaati...
Minu kartus oli siiski asjatu :)
Seekordne paat oli suurem ja olemine selles julgem...lisaks...sain saarele sõita kapteni kõrval istudes :)
Kuid kuna paadi servas istunud noormehed said praktiliselt läbimärjaks, siis ma nägin oma vaimusilmas juba merest tilkuvat Aweroni ja Renet, ja Tanelit...ja ahastasin...(ega ju mehed ei hoolitse vahetusriiete jne asjade eest...)
Kuna ma ei saanud hoida kinni oma kulbist, siis tekitasin kiire paanikahoo...eriti pärast tervet blokki märga kätekuivatuspaberit ja merest tilkuvat leiba...saatsin kiire sõnumi laiali...(A) natukene vaibus meri õhtuks, kui nemad üle tulid...AGA minul on ju ikkagi õigus muretseda!!!
Reede õhtu, kell 19.00
Asjad sujuvad...peaks mainima, et üllatavalt kenasti tänu Tarmo kohalolekule...võtan ratta ja sõidan Petsiga armsatle randa vastu...taban nad poolelt teelt juba...
Nad on elus :) Ei olegi kõrvuni märjad ja mu õudustetsenaarium...märg vahetusriieteta simulant-tegelane öises telgis jääb tegelaste puudumise tõttu ära...
Nad on korralikud ja armasad, nagu alati, eriti Rene, kes õpetab mulle telgikasutust ja muid tarkusi, mida ma ei osanud oodatagi...
Tarmo teeb süüa...mina pesen asju ja ma olen rahul...peaaegu paanika puudumine on omaette kogemus. Tundub, et saan homme ka nende veriseid mänge jälgida :)
Pärast annab Karmen neile kiire ülevaate ülukorrast ja siis annan nad nende "GM"ile üle...
Too räägib asjadest, millest ma kuulnudki ei ole...hoolitsen, et nad saaksid korralikult süüa...
Siis saavad nad natuke riielda, et õllega tuleb püsida telgi juures...Kord on karm ja nad ronivadki ära magama...
Meie Tarmoga ka...sest äratus on kell 6 ja hommikusöök juba kell 7.
Laupäeva hommik, kell 6.00
Pagana külm on...uni on...ja nääkleme natuke Tarmoga selleüle, kes saab süüa teha....
Annan alla ja luban tal kokata jäädes ise tuld tegema ja nõusid pesema...phähh, naistetööd...
Lasen poistel magada kauem ja sunnin neid sööma...sest lõuna on ka kunagi millalgi...
Siis viiakse "ohvrid" ära ja annan Bocki Tiinale üle...jagatakse pildistamis juhiseid ja läinud nad ongi...
Laupäev, kell 12.00
Kokkamine käib liiga ruttu...ja kuna vabu inimesi sööki laiali viima ei ole...siis lähen ise Ilmariga koos ringile...See on tore...sest meid oodatakse...
Tore aga ei ole see, et "otsing" on kadunud...seal, kus ta kaardi järgi peab olema, neid ei ole...
Otsime "otsingut" ja seda leidmata otsime edasi....aga see on nii raske...
Seevastu Aweroni ja Rene, ehk siis "Esmaabi 1" leiame nende karjete jägi pea kohe...nad on OP staabi lähedal.
Nii lahe on vaadata, kuidas nad seal neid retsivad...tegelikult püüan vägisi end tagasi hoida, et kohe mitte karjuma hakata, et ärge tehke mu armsatele sedasi liiga...oeh...kui raske on anda esmaabi...vaesed poisid...neid väntsutatakse põhjalikult, raske õppusel kerge lahingus...
Näen ülalt patarei servalt kõike...ja kuna tean stoorit siis tahaks karjuda...siduge kinni Aweroni jalg...ja Rene jalg ka, muidu nad mängult surevad ära...tehke midagi...selline põnev-hirmuvärin on hinges...ma ju tean, et see on mäng, kõigest mäng....aga ka mängimise jaoks on nad liiga armsad, et surra...oeh, ma olen lootusetu...
Ja vaatamata päästjate pingutustele, näen kuidas Aweron eemale astub, maha istub...kõik...
stoori järgi, kukub tal pilt ära...kui teda kohe ei seota, siis ta sureb...jälle...
Sellel katsel ei õnnestunud neil kummalgi ellu jääda...väga õnnetu tiim oli...
Ja ka "GM"i lohutsest ei olnud neile eriti kasu...kurvalt lahkuvad nad "pesa" suunas tagasi...
Nõuan poistelt demo...muidu süüa ei saa...Rene heidabki selili ja Aweron hakkab sõpra sadama poole lohistama, sõbral on lahtine jalaluu murd ja Aweronil endal käsi ka katki...karjumine on korralik ja ma ei suuda seda taluda... :P
Jätame neile söögi ja liigume edasi...
Mõned kohad saame ka ATVga läbi liikuda...näen kuidas Eve on katusel...mängides 50-nendates vene daami, kes ei taha katuselt alla tulla...Inderk on temaga ja see on lõbus, kahjuks ei saa seda esitust vaatama jääda...vaid me kiirustame edasi "pommipoiste" juurde...
Lõpuks mingi kell 15.30 nad saavadki lõpuks lõunat, meie kadunud "otsigu" tiimi liikmed...õnneks on seda süüa piisavalt palju ja see lepitab olukorra...nad oskavad ennast ikka hästi peita...
Jään natukeseks nede juurde ja saan ka ühte gruppi "kiusata" see on lõbus...aga Tarmo ootab mind grillliha juures...
Laupäev, kell 16.30
Pumbajaama punktis saavad Peeter ja Inderk SMSi et Vihterpalus põleb...
Mingi kahin käib läbi päästjate...äkki on selles lõbusas-mängulises laupäevaõhtus...mingi pinge...
Kiirustame laagrisse tagasi...kõik on keeruline ja ebalevalt ebakindel...
Keegi ei tea midagi öelda, aitan Tarmol kiiresti söögi valmis teha...
Tunnen end äkki nii abitu ja kasutuna...tahaksin pugeda Tarmo kaissu ja et ta ütleks, et kõik saab olema hästi...aga ma ju tean, et siin on ligi 80 päästjat...ja kohe, kohe hakkab midagi toimuma...
Poisid tulevad situatsioonidlet tagasi...lunin Bockilt välja foto, kus olen koos verise Aweroni ja Renega :D
Lõbus on neid kuulata...kuid nad on vaja saata pessu...keegi näitab neile teed ja läinud nad ongi...muretsen, et äkki nad kahetsevad, et tulid....küsida seda siiski ei julge...
MINEK
Rühmajuhid tulevad ja hakkavad läbi helistama inimesi...koguneme Linnuteel...lähme...
Enam ei ole oluline see, et just on tuldud metsast, kus on terve päev joostud ja mütatud...ja harjutatud...nüüd on MINEK.
Pakitakse asju kokku...süüakse, käiakse pesemas...ja arutatakse...
Aitan Evel ja Kristal pakkida kaasa asju, esimene vahetus läheb otse kustuma öösel juba ja teine hommikul vahetab nad välja...
Kaasa võetakse süüa ja juua...tahaks kuidagi aidata, olla kasulik...aga rohkem ei saa kuidagi...
Lõbusast lõkkeõhtust, kus lootsime koos istuda ja muljetada...ei tule midagi välja...
Laupäeva hilisõhtu, kell 22,30
Saarle on meid jäänud 27, kellest 7 on nn kõrvaist isikut...meie Tarmoga, Angelic ja poisid...
Istume lõkke ümber ja jutustame...
Rauolile teatatakse, SMSiga, et metsa on tules juba 850 000 hektarit ja lõkke ümber on tükk aega vaikus...lõbusast jutuvadast ja muljetamisest ei tule eriti midagi välja...
Räägitakse "kilde" mis eetrisse kajasid...ja Aweroni Renega, kui siiani parimaid simulante :)
Nii armas neist, nii pühendunult mängida!
Pühapäev, kell 8.30
Hommikuks on meid järgi veel vähem, sest kella 7 ajal on viinud paat veel päästjaid kustutama.
Kadri-Anna, Raoul, Jaak, Aivo, nooruke poiss, kelle nime ma ei suutnudki tuvastada...Kadri ja Katrin....ja meie...
Selgub, et hommikusest paadist jäid maha veel 3 prillidega kuju...(Sepp, Põkk ja.....)
Olukord on nukker...süüa on palju üle...millega ei ole midagi teha...ja see on kurb...
Ja mõttes tänan ma Jumalat, et Aweron ja "Brigaad" on saarel... :) - sest neist on nii palju abi laagri maha võtmisel ja ära maja juurde toomisel.
Ei mingeid küsimusi...vingumist...lihtsalt, nad aitavad...ja ma olen nende üle nii uhke...sest nad on minu sõbrad.
Pühapäev, kell 11.30
Laager saab alla võetud ja nad saavad ka veel natu puhata, enne, kui laev meid üle toob...
Tagasi kodus, tunnen ma natukene süümekaid...et nad pidid nii palju rabelema...ja pean mitu korda üle küsima, et kas nad ikka jäid rahule...
Aga tundub, et nad tuleksid veel teinegi kord :D
Side lõpp!
postitas Liilia kell
10:59 PM
0 kommentaari
