Imelik tunne....

Tunnen end viimasel ajal eriti kummaliselt...

Olen vaha, millest vormitakse mida iganes...kes lilli, kes loomi, kes asju.
On olukordi, mis teevad nõutuks ja panevad ahastama, hetke möödudes ma hoopis naeran selle üle või siis nutan...

Vihm on hea...
Jalutasin eile õhtul kella kaheksa ajal töölt kodu poole...vihm on hea, jumalik...peseb maha päevase taaga ja lohutab, olin üleni vettinud kui korterisse jõudsin...
Aga kummaliselt õnnelik ja rahulik... Tuleb ainult see, mis peab tulema, muud ei ole, head ei ole, halba ei ole...on ainult kõikuv tasakaal minus endas...

Valged liiliad on jumalaema lilled... Jumal oled sa üldse olemas? Ja kui sa oled, siis kus?

Mental Note: Mingi arvestuse kalkulaatori järgi pidavat ma abielluma 26.august 2006 .a - kirjutan selle siia üles, äkki läheb muidu veel meelest ära, noh, kui ka läheb, ehk keegi hea inimene tuletab seda mulle meelde...
Huvitav oleks teada, kust sellised idiootsused võetakse? Ja ma tahan näha seda...vähemalt on see kontrollitav... Elame näeme! IRW!

Eile veel... rollis...

Täna siis pole ma ikka suutnud rollist välja ronida...

Neetud...
Asi on muutunud haiglaslikuks, see pole tore, olen sõltuvuses.
Asjaolude parandamiseks mida teha? Larpivõõrutuskuur?

Ja Priiuse Hind 2 on tulekul...
Ja haige ei ole pärast mängu hea olla...

Nuuks! Keegi võiks vahel ju lohutada kuninganna Eitheleni, et tast jälle saaks Liila?
Lülitame muu maailma välja ja keskendume sellele, et homme lähen tagasi tööle - haigena? Jah... Elada on vaja...

Kui seda Ilmaplatsi ei oleks....

Siis oleks vist päris võimatu... Võimalik, et ka mitte... kuid jah...oli, midagi mis andis doosi tükiks ajaks...
Sõltlane? Küllap vist...

Mäng oli...aga mina ei olnud...olin kramplikult kinni oma rollis, mitte eksida reeglite vastu, mitte välja näidata tundeid, mitte mängida...vaid püsida rollis, mitte mängida vaid olla...
Iga hetk oli analüütiline, iga hetk oli sisemine arutlus, ja mitu korda mängu jooksul said üle korratud põhireeglid:

Kuninganna Eithelen

1. reegel: kuningannad ei emotse.
2. reegel: kuningannad mõtlevad enne nii 13 korda, kui midagi ütlema lähevad.
3. reegel: üldised probleemid on enne üksikisikute probleeme, üksikisikute probleemid on enne kuninganna isiklikke probleeme
4. kuningannad omavad suures koguses kainet mõistust. igas olukorras. mida sitem olukord, seda kainem see mõistus olema peab. sest kui kuninganna pea kaotab, langeb maailm ise.
5. kui kuninganna muidu hakkama ei saa, siis tuleb vastavad maskid ette panna. ja saada.
6. mitte ainult vaesed eliitväe juhid pole need, kes kõik maailma nimel ohverdavad. haldjakuningannad (ja ka haldjad) teevad seda samuti ja alati. seda ei saa seadusteks teha. see on tunnetuse küsimus.

Vihje: ühtegi kuningannat ei saa armastada, kui teda ei austata, austus tuleb ära teenida, olles parem, tublim, julgem, väärikam jne kui teised. olles eeskujuks ja toeks oma rahvale, see peaks olema enesestmõistetav
Kuningannal ei tohi ametlikult sihukest asja olla nagu sitt tuju
pole lubatud, sees sügaval võib olla, aga paista ei tohi olla
see ei tähenda, et peaks endast mingit rõõmurulli kujutama,
aga rahulik, leebe, kindlameelne, väärikas, kaine mõistusega, probleemidega tegelev, ära kuulav - kõiki ära kuulav, muuseas. Jne

Ütleme nüüd ausalt - absoluutselt mitteminulik...ja seda enam väljakutsuv...
Kas ma sain hakkama? Ma ei tea...
Seda peaks küsima teistelt...

Olen haige...see on põhiline miinus...
Aga sain õigel ajal koju, lahendada probleemi ja asjad paika...
Ma olen rahul... Vähemalt mängunälg sai mingil määral rahuldatud...samuti süvendatud rikutuse aste.../selle viimase üle võin ma endale lohutuseks ehk öelda, et rahu - see oli mäng!

Nüüd on vaja teha peamine - tagsi Liiliastuda.
Olen omadega sees ja sügavalt...seda süvendavad haigus ja unenäod...
Hmm...omapärane mäng oli...või peaksin ma ütlema maksimaalselt võimatu ja sürrealistlik.
Aga tänan kõiki neid vapustavaid inimesi - eritänud mu perekonnale: abikaasale, ämmale ja poegadele.
Kohati oli ikka "jumalik" tunne olla abielus... Tundub, et mänguabielust piisab täiesti, et reaalis seda mitte ihata, perekonna draama...

Elu on ilmselgelt Ilmaplatsilik!

Awwww......

Nii head päeva pole kokkuvõttes kaua olnud...
Ehkki olen väsinud ja "sadas sisse" kolme soolase kringili 2kg-sed tellimused ja ainult üks kolmekilone kohupiima tort, mis see siis ära ei ole, kui maailmas on "armsad" kes päästavad maailma.

Vahel lihtsalt juhtub midagi huvitavat, üllatavat, mida ei osanuks kuidagi oodata, vahel on lihtsalt nii hea meel näha kedagi...
Piisab vähesest, piisab naeratusest ja jutuajamisest, et maailm oleks jälle hetkeks hea...

Avastasin hämmastava kokkulangevuse... eelmine kord, kui ta tuli (koos mu "ristiisaga") järgnes krahh, mida nende eelnev nägemine aitas taluda.

Seekord samuti... Mega suur tellimus kellaaja peale :S
Huvitav, kas kolm on kohtu seadus?

Mõned inimesed on erilised, kohtad neid ja nad jätavad sinusse jälje, nad lihtsalt ON. Nad võivad olla kaugel, lähedal, kõrval - see ei oma tähtsust, tähtis on, et nad on olemas...
Ma võiksin poleemikat inimeste olemasolu üle jätkata...kuid sellel pole suuremat mõtet... Seda enam, et filosoofi minust nagunii ei saa :P

Aitähh, et Sa tulid.

Mütoloogilne emootikon

...jah, minap see olen!

Aitähh kõigile, kes minuga täna tegelesid ja oma kallist aega minu peale kulutasid!

Mu sõber, kui mind sa ei mõista
siis küsi, kui muidu ei tea -
siis ütlen, vastan ja hõikan.
Sinuga teele minna on hea...

Mu sõber, kui mind sa ei kuule
sinu kõrval on siiski mu tee
sinult sõnumeid toovad tuuled
Sinuga kohtume veel...

Kunagi, kui mul on piisavalt jõudu vaadata tõele näkku ja rebida lahti köidikud, mida on sidunud tundekeeled südame külge, kunagi kui ma saan vabaks...siis hakkab MINU AEG!

Kunagi kui ma väsin, kui ma enam ei jõua...siis ma tean, sina oled mu kõrval, oled mu SÕBER - nõudmata seletust, küsimata miks, eelarvamuseta, isemeelselt, kui kõik keeravad selja, ma tean - Sa jääd!
MA TÄNAN SIND SELLE EEST!

PS
Elulilled närtsivad vaasis...mul pole vett...

Reede...

varem sai oodatud reedet et sõpradega koos midagi teha...
Nüüd, et lihtsalt koju minna...

Kodu, see lõhn, mis on kodumajal on kuidagi teistsugune kui mujal, see on oma...
See võimatu koer, kes sind jalus maha jookseb, armas väike vennatütar, kelleta tuba tühi ja elutu tundub...

Ema...
Isa...

Mingi kummaline tunne on olla kodus...see on rahu ja enesest mõistetav soojus, hoolitsus ja soov tagasi...alati tagasi...

Hellik olen...ma tean, aga vahel on hea olla hellik...
Hea, et on kodu kuhu minna...nii hea...

Head isu...

Minu viimase aja toit kujutab endast antibiootikume vahekorras üks kolmele valuvaigistitega...
Sellest tulenevalt vegeteerin...st oleks nagu elus...aga ei oleks ka..oleks nagu surnud aga ei oleks ka...oleks nagu ükskõik kõigest ja kõigist kuni valu hakkab jälle ja siis enam ei ole ükskõik siis on tigedus...

Kui kaua see kestab? Kes seda teab...arst..kahtlen ka selles...

Inimestel on kummaline komme ära kaduda...
Nojahh...ju siis olen leidnud valed inimesed, need keda mina vajan, mitte need kes vajaksid mind...

Elu on kummaline...kui nüüd mahti saan kirjutan siia unenäo vol 5 üles...
Siis te usute et valuvaigistid anitbiootikumidega koos on hullem kui paranoia...

...unetus & hambavalu

Your hidden talent is psychic You are able to foresee certain things, and prevent bad things from happening to yourself. It could just be a lot of common sense, but it’s probably something a little more. Take this quiz at QuizGalaxy.com

Your Theme Song: "Smells Like Teen Spirit" - Nirvana 'What is your theme song?' at QuizGalaxy.com

MOTT

Kõik asjad käivad ikka kolme kaupa...
Ja paanika kolmapäeva pärast oli täiesti õigustatud vaadates nüüd oma eelarves haigutavat auku ja kirudes mõttes kogu maailma...

Esmaspäev oli hull, teisipäeav oli veel hullem ja kolmapäev lõppes eriti kehvasti, tuues mulle seekord ainult 750kr-se arve ja siis veel lisakulutusi nii ca 150kr ulatuses.

Hambarst on jälle rikkam. Kui mina juba rahulikult rõõmustasin, et oh, see kolmapäev on üle elatud, pesin öösärgis hambaid, et voodisee ronida, tundsin, et tagumine hammas on pestes pisut hell...
Öösel ta enam pisut hell ei olnud, ta oli väga valus... Ja hommikul oli pool nägu paistes ja valutas, aga ronisin tööle...

Ja siis sealt pärast lõunat otsejoones, polikliinikusse - erakorraline meditsiiniline abi on KALLIS!!! /tarkuse hamba tõmbamine on 750kr/
Lohutuseks pole ka see, et mul oleks võinud hullemini minna...teine süst mõjus ja see tarkusehammas tõmmati välja ja ülejäänud raha kulus rohtudele, mida sinna peale määrida ja sisse võtta.../ 150kr /

Nüüd, kui tuimestus hakkab mööduma...on oi kui valus!:S
Nuuks...plaanivälised väljaminekud ei ole toredad... Ja lisaks sellele...oh jahh...
Loodame, et täna midagi ei juhtu...

Veel mõni selline nädal ja ma kolin maale!

...

jõud lõppeb ei jaksa enam...

Esmaspäeval sain teada midagi, mis purustas mu südame miljoniks tillukeseks tükiks, sest minu lähedal purunes maailm. Maailm mis tähendas mulle õnne sümbolit - aga õnne selles maailmas enam ei ole... On valu, piin ja meeleheide ja ma ei saa muud teha, kui panna käed ta ümber ja öelda, ma olen su kõrval, toetu mulle...
Aga need on ainult sõnad... Sõnad, mida ta teab, sest ma olen talle oma...
Asju mis on toimunud olematuks ei saa teha...maailm on katki ja killud lõhuvad kõik enda ümber.

Täna, nagu veel eilsest oleks vähe, sadas sisse tervisekaitse, keset minu suurpuhastust, mida ma ca kord kuus teen... Mis edasi saab näitab aeg...aga nojahh...
Kõik oli laiali, kõik oli täis lappe ja harju ja puhastusvahendeid jne
Ja boss kutsuti vaibale...

Nii...mis saab HOMME???
Ma ei tea... Ehk on aeg alustada paanikat.

Mental note: Pärast õnnehetki tuleb alati õnnetus, miks?

Tähed teavad....

:)

et ma olen ikkagi õnnelik!
Vahel on õnneks nii vähe vaja...väga vähe.

Taevas on tähed,
siis kui sa lähed
kokku pigistet huuled
ma tean, et ei tule
sellest iial muinasjuttu
aitab, öö on - lähen tuttu...

....on õhtu

ja minus eneses nutab raev... Et ma jälle ei suutnud ennast maksma panna... Kui dramaatiline ütleks Grim, aga mina ütlen:

Vaikimine saab vihaks
igatsus saab ihaks
ja trots tormist saab tuult
enam ei oota truult...

Luban, minna ja saada vabaks
ihkan, vihkan ja tahan
olla isemeelne ja egoist
ju siis ei tohiks vist...

On õhtu ja ma tean, et julgedes olla mina ise saan alati vastu nina... Aga ma olen portselanist Liila...mõranenud, kuid vana armas...Mänguasi? Jah... ainult mänguasi.

Kas xxxxxx on olemas?
VASTAN: Ei tea... Ei tahagi teada, ei usu...ja ei vaja... Mis see selline on? Kes nad sellised on?
Need, kes teavad vastuseid sulle otsa vaadates? Kes näevad su vigu ja ometi ei proovi sind muuta vaid naeratavad heatahtlikult ja ütlevad - sa oled ikka üks kummaline tüdruk, kohutavalt talumatu, aga on hea, et sa oled just selline... Ja kuidagi teistsugusena oleks sind võimatu ette kujutada...

Sealt eemalt südamega sulle viipasin...
No tere, mina siin!
Mu silmades tähed hiilgasid
nagu mulle kuuluks see viiv...

Ma ei vaja eneseanalüüsi, ennast unustavaid moraaliloenguid ja muud - ei aitähh!
Ma olen piisavalt vana, et minuga ei peaks käituma nagu alaealisega... Piisavalt suur, endaga hakkama saamiseks...

See on siis selle eest, et julgesin armastada... Ja olla mina ise...selline nagu ma sees olen... Maskeraad, minus algab taas...hing ihkab merele..."Merereisile"...

Elu on juba kord liivakast ja kõik ei mängi ausaid mänge, aga mina tahan, et minu "kleidike" jääks puhtaks!

PS. Mind pole vaja lohutada, ma olen ÕNNELIK! Ikka veel õnnelik...sest mul on mu "armsad" :D

Te ei pea sellest aru saama...parem ärge üritage...olen 2h öösel maganud ja ikka veel õnnelik!
/Mul on nüüd ka see pilt teiste kõrval, kirjutuslaua kohal riilulil/

Õnnelikkus on kohustuslik!
Minu pärast pole vaja muretseda, ma olen õnnelik...kohe päris ausalt.