Laupäevak

Tööjuures on asi ületanud igasuguse piiri...
Hakkan sellega juba vaikselt ära harjuma, käsi valutab.

Koju tahan...sõidan õhtul koju, maale.
Et siis pühapäeval teha kiirvisiit Tartusse ja öösel tagasi Tallinna.
Plaanid on head, vaja veel üks kena peakapsas ja muud "vidinad" - mulle meeldivad üllatused /Täpsustame, neid korraldada!/

Kohtumiseni Tartus!

KUNINGAS VIIX

Minu Kuningas Elethulil
on täna sünnipäev :D
Palju õnne siis, kullake!
Usku!
Lootust!
Armastust!
ja SÕPRU!

0 -seis

Ilmad on ilusad...
Armsad on kallid!
Varsti on suvi...
Külalised on toredad!
/üritan säilitada positiivsust/

Tööd on palju...
Ülemus nõuab torti.
Väsimus tapab.
Peale töö, muud elu ei eksisteeri.
/negatiivsus lööb lainetena üle/

Tulemus > NULLSEIS!

Uksest ja aknast...

sajab sisse hooajalisi tööpakkumisi... Aga mina ei taha...
Mina tahan päris tööd. Tahan, midagi muud peale pottide ja pannide ja potsikute ja nätsikute, tahan olla normaalne inimene, kui tulen kell 6.30 tööle siis lahkun kell 14.30....või siis koos lõunaga 15.30 ja mitte sekunditki hiljem!

Filosoofia on armas asi, aga on aeg hakata "mitte heaks inimeseks" Kaua võib???
Niikaua, kuni tervise selle alla matan?
Jah, olen idioot! Vastik kohusetundlik idioot, kes ei saa aru, kui teda ära kasutatakse...õigemini...saab aru, aga on liiga hea ja laseb kõrvad lontis endaga ülekohtuselt ringi käia - sest kõige kiuste, ma armastan teha süüa...vahel...aga nüüd on see vastik...vastik on see mida ma teen...minu juures saab süüa, mis maitseb viha ja nördimuse järgi...see on kõlbmatu nagu roiskunud vesi...ja ma kohati isegi vihkan ennast selle pärast...
Jah, mina olegi selline!

Ärga tulge minu juurde sööma...saate nakkuse, viha ja nördimuse hoo, mis maitsena mu toitudest välja ulatub...

Noh, sain ära öelda...
Aga kergem sellest ju ei hakanud :( hiilib alandlikult tagasi sinna kus on tema koht...13 tund järjest...köögis :S

"üli" aktiivne nädalavahetus

Nädalavahetus on puhkamiseks!
Parim puhkus on aktiivne puhkus! :D

Niisiis: tegin isaga metsas puid, riisusin vennanaisega õues, pesin aknaid, pesin vennaga tema autot, pesin pesu, põrandaid, uksi, parandasin riideid, külvasin rediseid, parandasin aeda, et koer välja ei pääseks, mängisin koeraga, kütsin sauna, lõhkusin puid...jne

Aktiivne pühkus garanteerib "surnud" töönädala, edu mulle!
Ülepingutamine on kurjast...aga tegijal juhtub...

Ja Dagö on üle prahi taust...ükskõik mille tegemiseks! ;)
"Joonistatud mees! - minule joonistatud mees :)

Olen...

kui haavatud lind, nool lastud kel rinda
kui üksik hunt, ulumast täiskuud
kui öö, millest mööd kui minna
hinges jääb vaikseks ja nutab tuul...

kui eufooria ja silmapete
ulatad käe, aga iial ei jõua
sõnad mu huultel on kirjutat ette
vastust võid alati nõuda

kui arm, lahti käristet viha pärast
kui vaikus, mis hääletult nutab
kui kohustus - minna ei tohi ära
kuni vaikus maad taas võtab...

16 tund tööl... üksi... hirm on, tühi maja, tühjad tänavad...hirm on korterisse minna... see paik siin on nii eraldatud, eemal - nagu ma polekski Tallinnas, vahet ei ole...
veel on tööd teha...veel ma ei mõtle sellele, et siis tuleb ometi minna öösse...

Ööd linnas ei ole ilusad...nad ei ole isegi mitte head...ööd...
Halba ööd, ju ei soovita...

Blogiring...

...kui kõik viimane kui üks asi on tehtud..st kell on ca 12 päeval ja ülemus on läinud autoga toitu laiali viima...siis tuleb minu igapäevane blogiring :)

Alustuseks alati Aweron, sest tal on korralik nimekiri ja sealt saab juba pool rahvast ära lugeda, siis veel Grimmu blog, sealt saab teise poole, mis kuulub teema Somnia alla :D

Siis kiire põige...Ilmaplatsile.

Nii, siis mailikast ja dragon, mordor ja larp.ee - et olla kõigega kursis ja siis tagasi tööle.
Ja nii iga päev...vähemalt on tunne, et olete olemas...see on hea tunne :D

Armsad külastasid mind täna!
Suutes teha võimatut... Mind on äramoositud :P kuumaasikamoosiga :P
Jah, tundub, et Priiusel näeb jälle kõiki armsaid inimesi... Me veel mängime ;)
Vähemalt niikaua, kuni ma püsti seisan ja siin töötan... Mis edasi saab näitab tulevik!

oh jahh...

Ja õhtul unustades end...
Suutsin ma rongist maha jääda GO ME!

Vajan puhkust!
Lilli ja esimest kevadäikest!
KOHEEEE!!!

Igatsus

millegi mõistetamatu järele, mida ei saa käega katsuda ja mida ei ole tõenäoliselt olemas...

Nädalavahetuse ülevaade:
reede lapsega
laupäeva öine vestlus,
pühapäevane ettevalmistus esmaspäevaks ja rongist maha jäämine (etteplaneerimata)

Priiuse Hinnale ma ei jõua... sain just teada, et sel ajal on laud...
Ilmaplatsile...ei tea...veel...

Kuninganna on huvitav olla...see on raskeim roll, mu elus... Ma mõistan täielikult kuninglikke perekondi...nende vahelist ametlikkust ja pealesunnitud viisakust ning eriti nende soovi olla lihtsalt inimene...
Olla lihtsalt inimene on hea...

Nukrutseb veidi ja hakkab kroonikat kirjutama...
Eitheleni päevaraamat vol 2

Ma ei oska enam magada...
Unes näen kummalisi asju...seekord on põhjus öises vestluses D&Dga...aga ehk ma kirjutan selle üles, kunagi hea lugeda.

Oli kevad...lilled õitsesid nurmenukud...kuningannana jooksin aasal...loopisin kuningat äraõitsenud võilillede lendlevate ebemekestega, hoidsime käest kinni ja naersime keerutades...Punusin talle lillepärga, tema lamas minu kõrval, pea minu süles ja andis mulle ükshaaval lilli kätte, enne kiusakalt mind nendega kõdistades.
* * *
Läksime mööda rada...hakkas hämarduma, ta käsi oli ümber mu piha...ja salamisi sosistas ta mulle meelitusi...
Vaatasin talle otsa...Camthalion...
praksatas oks, keerasime vaatama ja Cam tõstis minu kaitseks mõõga... Veidi eemal seisis kuningas...
Ta vaatas...me olime tardunud...vaatasime üksteist ja vaikisme...siis ta lihtsalt läks...löödud mehena...
Cam hakkas naerma..kõrgelt ja heledalt, kui ma vaatama jäin siis oli see Deira...
Minestasin...
* * *
Öö, tähistaevas mu kohal...minu pea kuninga süles...olen nõrk...olen jõetu...tema vaatab mind pilguda, milles on valu...kuulen kuidas ta nutab verepisaraid, tema süda nutab... Ma vajun teadmatusse...
Mul ei ole keha...ja Teine Ilm kutsub mind, Deira kutsub...mind ei hoia keegi kinni..."Sa ei suuda teda iialgi armastada... Tule ometi..ma ootan sind..."
* * *
"Ei, Elethul, EI!" visklen...hingata pole õhku, ärkan unes unest ja näen enda ümber teisi...vaikust lõhestab Deira naer...näen Elethuli ja Camthalioni maas...veres...ja kuulen Deira häält - "Sa kuulud mulle...MINA ARMASTAN SIND!" ja naer...meeletu, hullunud...ebamaine. Pilt mu silme ees hakkab "ujuma"....vajun tagasi teadmatusse...
* * *
Ivonne tantsib kuningaga...ta on nii väike...et ta jalad on kuninga kingadel, kuningal on uus sinine rüü seljas ja õnnelik naeratus suul.... Ma vaatan ja mängin pistodaga...ei see pole pistoda see on väenool...saadan ta teele hetkel kui kuningas kummardub Ivonnet suudlema...Nool põrkab tagasi, aga Ivonne muutub Deiraks ja ma näen kuidas kuningas ta käte vahel kokku kukub...
* * *
Päikese esimesed kiired paistavad puude vahelt maapinnale....udu tõuseb jõelt...ärkan võpatades, selle peale haaratakse mind veel tugevamini oma kaissu, tunnen ta südametukseid...tajun ta kehasoojust ja tema hellust...keeran, end tema poole ja sosistan õrnalt..."Kallis...ma armastan sind!"...

Kellega magas kuninganna Eithelen?
Vastust teab vaid tuul...
Äratati üles, kõige põnevema kohapeal...nagu alati...

Kui seda mängu, mul enam ei oleks...

siis puruneks mu maailm ja mu süda ja mu hing...
Nuuks :'(

Kuidas?

Kuidas siis nüüd KÕIK nii läheb? Nii nagu mina seda ei taha... Vahetades töö pean loobuma larpist, sest uus töö seda ei võimaldaks... Aga kuidas valida? Kas loobuda sellest ainsast asjast millest elab mu hing???

Ja "boss" kui sa seda loed siis - JAH, ma otsin uut tööd!
Kummaline on teada, et ülemus loeb mu blogi...kuidagi...mõtlemapanev ja samas põhjustas ka selle vaikuse ja varjatud postide tulva... Kuni mul mõistus olukorraga harjus... Ok,loe siis kui tahad!

Kummaline on kui ülemus peab minu teise töö otsimise põhjuseks rasedust, mitte et ma ise sellest teadlik oleksin, et ma rase olen. Ja kui ma oleksin, siis pole põhjus seda varjata, aga ma ei ole... Veel vähemalt mitte...

Aga ma armastan ikkagi larpi ja teid, kes te toote mu ellu pisutki päikest halli argipäeva, jah, teid larparid!
Ja vahva on larpist rääkida vaadates kuidas seejuures, inimesed mõistmatult otsa vaatavad...nad ei tea, millest nad on ilma jäänud...Mul on neist kahju...

Varsti on mul ka endast kahju...
Kas ma pean tõesti loobuma?

...kummaline...

Mõnel päeval tuleb keegi kuskilt ja pääsatb maailma... Uskumatu kas pole...

Mõni inimene suudab seda teha juba oma olemasoluga... (F)
Aitähh! (})

Tänase päeva teema oleks, siis mida teha, kui tegutsemissoov on asendunud hoopis dilemmaga selle üle, kas ma ise saan aru, mida ma tahan ja kuidas ma saan seda, mida ma tahan ja kes ma selline olen ja kuhu ma kuulun...
Hull? Vahel ma juba hakkan ka ise sellesse uskuma... ainult sellel on üks viga, alati tuleb keegi ja suudab mulle tõestada vastupidist...

Vaatasin täna tööjuures riigikogu infotundi...või mis see siis oligi...taustaks hakkimisele ja praadimisele...arendav kas pole...
Mina... Nii A-poliitiline kui ma olen.

Elu on sebra...triibuline...ja väga, määrdunud triibuline...liiga must, keegi võiks tegeleda selle sebra valgendamisega...

Ideed tulevad pähe lambist...kummalised ja unenäod on veidrad.
AGA ÕHUS ON KEVAD!!!

Ebaõnne tähe all...

Eile käisin töövestlusel...
Plaan vahetada tööd, kukkus läbi - aga, ma käisin töövestlusel. Nad olid nii viisakalt unustanud mulle helistada ja teatada, et nad said töötaja :S ja mind tassiti ilma asjata ringi mööda nende kööki ja majapidamist, mida ma püüdlikult tööalase pilguga hoomata püüdsin...

Mina ja suurköögi vahetuse vanemkokk... Ei oskakski seisukohta võtta...
Kurb...aga pidulik, küsisin endalt olen ma siis kurb?
Hmm...ei ole...vist... Kaks kuud põrgulikku õppimist ja vastutus, ainult 7 puhveti, 8 kooli ja ligi 1000 inimese ees... Aga vabad päevad...ja 12tunnissed tööpäevad, siis täie raha eest...

Hakkamasaamises ma ei kahtlekski, aga mida me enam räägime...töö on ju läinud...
Otsime uut...

Siis jalutasin sealt rahvusraamatukogusse, nii hea tunne on tunda sõõrmetes raamatute lõhna, kuulda paljunudsmasina surinat ja vaadata tööde kohale kummardunud mõtisklevaid inimesi - võtsin materjalid ja hakkasin sõbrale tegeme filosoofia essed... Miks?
Igav on, tunnen kuidas mu vaim muutub nüriks ja mõte ei tööta ja on niipalju muud, peale töö, mida tahaks ka teha, aga kuhu töö tõttu ei saa. Aga on ju ööd, mis kuuluvad mulle ja nüüd siis ka filosoofiale :P

Hakkan ööloomastuma...
Minu elufilosoofia :D

aitab naljast...

seoses üleüldise hulluksminemisega ja emantsipanseerunud maailmavaate kinnistumisega, kuulutan välja konkurssi - "Vaba hoolealuse kohale"

Vajatakse kedagi,
kelle eest hoolitseda,
keda armastada(soovitavalt platooniliselt)
kellele süüa valmistada ( hommiku, lõuna ja õhtusööki - pannkooke pühapäeviti ja lunimise peale muid hõrgutsi)
kelle riideid pesta ja triikida, vajadusel ka parandada,
keda ära kuulata ja mõista ja vajadusel lohutada, tunnustada
kellesse uskuda,
kellele mõelda ja keda kohusetundega "kasvatada"

PS: Loomi mitte pakkuda!

Tra-lal-lal-laaaa!
Olen hulluks läinud ma...

Mental note:
Ei tohi vaadata unenägusid, mis hulluks ajavad... Parem keskenduda elule, mis samuti hulluks teeb!
Kummardab ja lahkub, lehvitades.

Krooniline...

kevadväsimus on mind leidnud, hing on räsitud, vaim on näljas ja keha on viimasele säästureziimile surutud, tahtejõu najal püsti...
Milleks?
Pareme tuleviku nimel, helge homse nimel - milleks mulle olevik, milleks hetk, milles ma praegu olen, ma ei vaja seda, oh, ei.

Jonnakana ja uhkene löön pea püsti ja selge pilgu kaugusesse ja astun oma rada, see tee mida mööda ma lähen...on MINU TEE...