Larp minu köögis!

Aeg on avalikustada see, kuidas ma sain omale kööki abiväe....
Kuna minu uus boss haledat häält tegi ja kurtis, et saaks mingiks ajaks kasvõi mingi noore, kes aitaks nõudega jännata ja nipet näpet muud teha, et kõik toimiks ja ilusti kokku sobiks sai pandud Dragonisse kuulutus, mille peale ma kohe endale kaks abilist sain...

Esimene pidas vastu 2 päeva....asi seegi...teine tervelt natuke rohkem...aga ma ei kirjuta sellest lähemalt...et mitte avaldada kompromiteerivaid materjale teemal Riion minu köögis...

Aga nii lõbusat aega pole mul köögis kaua olnud....
Hea aeg oli...
Kui köögis pääsekesed ringi lendasid ja rollimäng isegi supipottidesse ronis..vaheldus iga ilmaga, seltskond ja muu, oeh jah...ja unelevad abilised, keda ähvardatakse kulbiga ja lubatakse panna hernestele põlvitama, kui....
Alatasased uputused kraanikausis...ja min karjatus üle köögi, nii et ka söögisaali on kuulda:" RIIIIIIION!!"
Mida sa ometi teed???
Siis malbe naeratus ja kinnitus, et jah, just nii peabki see olema...

Jah...larp minu köögis...see on nagu palsam minu hingele...isegi, kui see on hullem, kui peavalu ja kaos....
Larpi tahaks...
Siis peaks hakkama ennast liigutama...hetkel on sihikul 25.august...või siis sellest järgmine nädalavahe...eks näis...aga plaanid on SUURED!
JA SEEKORD, MA AWERONILE LÕHKEAINET EI ANNA! :P

Liilia lonkab koos huntidega....

Sattusin täna poes, kui läksin vajalikke asju ostma mingi küsitluse otsa see käis umbes nii:

Noor tudeng: Tere, vabandage, ma teen oma koolijaoks küsitlust, kas ma tohiksin teile esitada mõned küsimused?
Liilia:/vaatab ohates ja pääsemist otsides ringi/ Tere, kui see just kaua aega ei võta... Ma kiirustan.
Noor tudeng: See puudutab lugemust ja raamatuid ja....
Liilia: Jah, hästi....hästi...alustage juba, mul on vaja veel palju jõuda täna.
Noor tudeng: Mis on teie lemmikraamat?
Liilia:Clarissa Pinkola Estési "Naised kes lonkavad huntidega"
Noor tudeng: Kuidas palun?
Liilia:/ärgates mõtetest/ "Naised, kes jooksevad huntidega"
Noor tudeng: Kas te suudate sellest raamatust midagi tsiteerida hetkel? Midagi rääkida ringi...
Liilia:/ vaatab poissi ja talle sügavalt otsa vaadates sõnab/ „Ühel ööl koputab süda uksele. Väljas udus on naisterahvas. Ta juuksed on oksaraod ja ta kehakatteks on mererohi. Ta tilgub rohelist järvevett. Ta ütleb: „Ma olen sina, olen maha käinud pika tee. Tule minuga, pean sulle näitama midagi...” Ta pöörab minekule, aga enne lähevad ta hõlstihõlmad eest lahti ja kõik kohad on täis kuldkollast valgust, äkilist kuldkollast valgust...”
Oh, ma pidin veel ju safranit ostma...
Noor tudeng: Kuidas palun...
Liilia: See polnud teile mõeldud, see viimane lause....ma pean Lonkavatele Huntidele safranisaia tegema. On see kõik?
Noor tudeng:/taganeb sammu/Jah...põhimõtteliselt küll...veel ehk mõni lemmikautor, raamat?
Liilia: Terry Pratchett "Maskeraad", Paulo Coelho "Alkeemik" aga need teised ka..."Veronika otsustab surra", eesti luuletajad: Liiv, Kaalep, Kaplinski.....
Noor tudeng: Öökapiraamat?
Liilia: Piibel, Erle Stanley Gardner "Kauni kerjaja juhtum" ja "Kulinaaria teoreetilised alused" - kõik kolm. On see nüüd kõik?
Noor tudeng: Jah, suur tänu teile.
Liilia: Kena õhtut teile!

Noo jahh....
Selle põhjal tehakse psühholoogElisi analüüse...ma usun, et ma olen üpris klassifitseerimatu juhtum :D

Aga nüüd pakkima ja homset ootama ja ehk, ma elan ka selle üle...
Hakkan siis tänasest ELAMA, nagu ma eile lubasin... Miks ma ometi pidin seda lubama...vegteerimne on palju lihtsam.

Huvitav, millal keegi ometi märkab???
Ma tunnen...aga veel on vara rõõmustada....raskused alles on ees...

Halli iirekese tuju....

sellise pisitillukese ja pehmekarvalise halli iirekese, oleks siis veel kartliku hiire oma aga ei...

Millesse ma ennast jälle seganud olen???
Issand ole mulle armuline, ma olen juba niigi segi!

Mind ei ole, olen kättesaamatu ja lisaks kõigele muule toimub Priiuse hind kuskil pärapõrgus (nagu tavaliselt!!!) ja elamine on TELKIDES, ( :S ) ja ma olen äärmiselt vaenulikult meelestatud sääskede suhtes, kui mitte öelda, et ma nende vastu allergiline olen ( :( ) ja hammustuskohad üles paistetavad ja ära kratsitud saavad :(

Mitte et ma oma mängu Aegnale - tõelisesse sääseparadiisi ei plaani....

Lisaks oman ma äärmiselt halba eelaimdust ja ma olen ehk sunnitud tegema äärmiselt halva otsuse ja jätma selle mängu lihtsalt vahele...ehkki...noo jahh...ma ei tea...eks näis...
Igast olukorrast on olemas väljapääs - isegi kui seda ei tundu olevat.

Isekus minus kahanab ja ei kasva...vähe kastetud vist egosismipiisakestega...

Vahel võiks elu ilus olla?