Kõik on täpselt nii kui peab...

või siis natuke teistmoodi.

On tekkinu list asjadest "Must do"
Ja on tekkinud ärevus, mida ei saa kuidagi rahustada sõnadeks "kõik on hästi".

Asjade kuhjumine kõige ebameeldivamas olukorras on teada ja tuntud fakt.
Homme panen kuulutuse üles, maksan esimesed sissemaksud ja loodan Looja peale, et ilm oleks talutav...rohkemat ei ole vaja, ülejäänuga saan ehk ise hakkama.

Anni tuleb üles leida...ja Aweroniga küülikutest rääkida...

Inventuur on äärmiselt ebameelidiv tegevus ja mul on tunne, et ma kannatan suhtlemisvaeguse käes...eriti pärast Hiiumaad...
Tahaks ära...tahaks kirjutada rolle ja vedeleda lõunani voodis....
Unistada unustamatutest hetkedest ja sellest, et.....

Mina olengi see kummaline naine
Purjus? Ei, ma olen kaine
Kummaline olen omasoodu
olen kätetöö...ma olen loodu
hullumeelses maailmas
naer huulil, pilk klaasjas
Ma ei näe, ei kuule arutelu
minus hetkes ses käib suurem melu
Mind ei pea sa mõistma
Palun pole vaja...
küll ma leian hingerahustaja...

...nii...

Masendus tikub vägisi kallale...
Noh, aga idiootsus on teha mängu keset suve viimast aega.
Aga....noh...lihtsalt tuleb mäng veel vähemale rahvale kui ma alguses arvasin...kahju on et armsad ei saa minuga olla, sel mängul - aga, KUI nüüd midagi hullu ei juhtu, siis kohtume nendega Bellakese sünnipäeval... ;) juba oktoobris-novembris :D

Ma saan sellest üle...homme sõidan Hiiumaale, et seal vaikuses ja rahus kirjutada kõik lõpuni kokku...aega ei ole enam palju...
Kui on veel keegi, kes tunneb, et ta tahaks mängida ja ma olen ta mingil põhjusel jätnud kuidagi kõrvale...siis hõigake mulle ja ma üritan parandada vea...
Hetkel on siis vabu rolle 4, nendest 2 mees ja 2 naisrolli.

Ma armastan Teid kõiki, selle eest, et te olemas olete! (})
Hea on, et olete...

PS. Hakata punapeaks, või mitte...selles on küsimus...

MASKERAAD 3 - "PULMAD või MATUSED"

Ma olen nii tubli olnud....ja ma olen suutnud armsate jaoks ajada välja eksperimentaalprojekti larpi Aegna saarel, mängu algusega gruppides ja juba laeval....(mida vaesed turistid sellest arvavad ei ole hetkel veel teada, selgub hiljem)

Mängupaik on hmm...kena kohakene keset saart, saab ujuda saab mängida ja terve kompleks on MEIE käsutuses, ma olen väga äärmiselt õnnelik!!! Ja veel on mõni täitmata roll...seoses suve ja reisigraafikutega...ja puhkustega, AGA kõik 35 tegelast saavad magada tubades ja voodites ja see on äärmiselt tore...

Võtke seda kui puhkust, mu sõbrad :P
Seekordne mäng on pisut erinev...katsetan ma ju esimest korda vaba-õhustiilis mängu...
See mäng on pühendusega ühele väga erilisele inimesele!

Mängu nn tööpealkiri võiks olla siis:"Die, die, die my darling" e Hr.Liivoja sen. pulm :) või midagi sellist....oh, nüüd hakkab meeletu võidujooks ajaga...jõuda kõik nii valmis, selleks ajaks kui vaja on...jaa...

Niisiis, MASKERAAD 3 - ja mitte viimene mäng :D
Aeg: 25.august, 2007
Koht: Aegna saar (mäng algab laevareisiga Piritalt, kus saate juba rollis sees olles sõita)
Mängu aeg: orienteeruvalt 9.00-03.00-ni (erinevatel gruppidel hakkab mäng erineval ajal, sõiduga saarele)
Mängu maksumus: 250kr (sisaldab laevasõitu edasi-tagasi, ööbimist voodites ja tervet kompleksi meie käsutuses+ korralikkueinet mängu sees ja pärast mängu)

Kuulutus ja täpsem info läheb üles hiljem ja foorumisse...
Lihtsalt ma pean ju omati kuskil ja kellegiga oma rõõmu jagama :D

7 fakti minust

Kirjutatud siia Gea soovil.

1. Esimeses klassis lasti meil joonistada pilt "Kelleks sa tahad saada" saime need kätte 9.kl lõpuõhtul, panin selle ära ja avastasin selle aastal 2002 suurkoristuse käigus - pildil oli torti kaunistav pikkade pruunide juustega naine, kes tordipritsiga siniseid lilli joonistas.
Ju ma siis teadsin 7.aastasena kes minust saab.

2. Ma põen päris korralikult klaustrofoobiat. Ja natuke kõrgusekartust...noh...ja aega ajalt ka spliini. Asju ja ütlemisi võtan OTSE - vahel liigagi...

3. Ma olen saanud elus 1 käskkirja - minestamise eest õppeköögis.
(Seletuseks, mind ei tohi provotseerida, ma suudan täiesti vabalt teatraalselt minestada isegi terava kööginoaga, spagaati teha ja seisvast asendist "silda" laskuda ja "hundiratast" visata - vähemalt aasta tagasi suutsin veel kõike seda teha, hetkel ei tea...pole vajadust olnud proovida...)

4. Ma olen esimese põlve mandrihiidlane ja tõrvakõplane.
(Mandrihiidlane- hiiumaalt pärit, kuid mandril sündinud, tuntakse ka "suvihiidlastena" - tõrvakõplane on Kõpu poolsaare elanik, nimetus tuleneb kõpu rahva peamisest elatusallikast tõrva põletamisest.)

5. Ma olen oma elus 15 aastat juhatanud laste-ja noorte näiteringe ja käinud kahel vabariiklikul koolifestivalil (kus me midagi ei võitnud, sest me olime maalt ja hobusega) hetkel on see asendunud LARPiga.

6. Ma olen kukkunud 2 korda lavaka sisseastumiselsamitel laulmise pärast viimasest ringist välja. (ehkki ma ei saa siiani aru, milleks on vaja lavastajal lauluoskust???) Teatrit armastan sellegipoolest.

7. Mul on üks, minust 2,5 aastat noorem vend ja meil on riimuvad nimed: Eveli - Alari
Üks vennatütar on ka - Elis :D - ma olen: "Maailma parim laste ärahellitaja ja hoidja" ;)
ning ma saan detsembris UUESTI TÄDIKS!!!

Muud faktid minust ei kuulu hetkel avalikustamisele, muidu ma ei saagi olla "mõistetamatu müsteerium", kellel on tujud ja tahtmised :P

...tagasi...

Olen tagasi tsivilisatsioonis...
Aitähh, kõigile, kes mind aitasid langemast musta pessimismi ja masendusse, minu elu ühel raskeimal hetkel, aga Saatus ei olnud oma sõna veel öelnud ja ma olen tänulik, et ta andis mulle veel aega ja lapsepõlve...et saaksin seda veeta koos oma armsa vanaemaga.

Hetkeid, milleda tähtsust saab mõista vaid siis, kui neid tahetakse sinult ära võtta - võibolla saamegi elus liiga palju asju iseenesest mõistetavana, sest nii on see olnud ja peab nagu olema...
Aga kõigele muule lisaks on veel ka AEG, mis ruttab ja millel on õigus võtta ja anda, hoida ja kaitsta või siis seda mitte teha...ja anda Saatusele vabad käed...

Öösiti istudes ta voodi juures oskamata midagi teha...hirmununa elu ja surma müsteeriumi ees...mitte magada, nagu oleks minu magamatus midagi muutnud...võibolla muutiski, aga ma ei tea seda.../ja ma ei mõista eesti meditsiini, ehkki Kärdla haigla inimesed on fantastilised!!!Minu siiras tänu ja kiitus kuulub neile/
Ma ei tea, kust ma leidsin jõudu...kellelt olen pärinud selle meelekindluse ja rahulikkuse olukorras, kus satutakse meeleheitele ja kõik keerleb armsa inimese ümber, kes on väga suur osa minu ja mu venna lapsepõlvest....minu maailmapildist ja minu "kõike armastava" loomuse kujundajaks olnud aastaid, niipalju kui ma ennast mäletan, mäletan ma ka teda...

Meil on veel aega...ja täna õhtul, tänan ma jälle mõttes Loojat, kes andis meile veel aega ja ei kutsunud enda juurde inimest, kes tähendab mulle ja mu perele nii palju...Ma usun tema täielikku paranemisse ja sellesse, et armastus ja lähedased teevad imesid!

Elu on üürike hetk
selle tähendust mõista ei suuda
enne kui vaikub kõik

suutmata midagi muuta...

Saatuse karedad käed

mõõdavad eluliiva

ja kui sa sii ära läe´d

saad endale inglitiivad....

Hiiumaa, 15.juuli, 07
kell:03.19

..sa ju armastad mind...

...mees vaatas loojuva päikese punavat ketast, kui see aeglaselt merre vajus.

Ta käis siin õhtuti sageli, see oli olnud nende istumiskoht, siin suure kivi juures...
Ta paistis väsinud ja nukker, nüüd, üksi olles sai ta endalt võtta selle "ma saan väga hästi hakkama" maski ja ta näol oli kurb-valus naeratus, mis tõi meelde olnu ja selle, et mitte miski ei ole enam nii kui varem...

Elu habras niit oli katkenud ja võtnud temalt liigagi palju...

Võtnud, andmata midagi vastu....või siiski...

Tasakesi tuli mööda liiva tema juurde neidis...ta õhulise heleda kleidi värvis loojuv päike õrnroosaks ja tuul mängis ta vallatutes lokkis juuksesalkudes, millele oli ta surunud lõhava lillepäraja.

Midagi küsimata istus ta mehe kõrvale maha ja pani pea ta õlale, surudes sooja otsides end tema vastu. Läbi õhukese riide tundis mees, tema südame rabelemist põues, nagu oleks seal peidus üks rahutu lind, kes ihkab vabaks saada...lennates taevasse loojuva päikese poole...igaviku poole... Lõputa igatsus, mille tüdruku kohalolek veelgi teravamalt esile tõi.

Mees tundis klompi kurku tõusmas ja silmadesse vajuvaid pisaraid...ta tõmbas salamisi käega üle silmade, pani siis selle ümber tüdruku habraste õlgade..."Homme on kõik teisiti" lausus mees ja vaatas loojuvasse päiksesse...

"Sa ju armastad mind..." sosistas tüdruk ja ootamata mehe vastust tõusis ja jooksis kergel sammul mereni, heitis kleidi ja pärja rannakivile ja heitis end peaaegu peegelsiledasse vette...

/Maskeraad 3, ......................tegelase päevaraamatust/

Parem on nii, kui ma põgenen oma mängumaailma, nii ei ole valus, nii ei ole seda põrgulikku valu, mis tahab mind murda ja muuta tagasi endiseks, aga ma ei taha tagasi...

Elame üks päev korraga ja homme on alati parem kui täna...

Annan Sulle andeks, et Sa saaksid endale andeks anda ja siis suudan andestada ka endale.

Foteviken...

...midagi sellist kui see üritus pole minu elus veel olnud...

See oli hea!

Selleks et kõik ilusti ära rääkida peaksin ma alustama sellest, et Vikingiküla on kummaline paik...täis huvitavaid ja kummalisi inimesi...jah, kummaline on õige sõna...seal olles unustad enda, kaob ajataju ja lähevas segi kuupäevad...

Küla elab oma rütmis ja sa ei saa seda endale allutada...see elab, hingab ja see võtab su oma rüppe nagu ema oma lapse....ja muudab su maailmapilti...sa oled osa loomulikust keskkonnast, sa kuulud sinna ja see annab uue hingamise.
Maailm tundub sealt tulles teisem ja tundub, et midagi sinust jääb sinna maha...ja on mingi kummaline igatsus sinna kord tagasi minna....

"Ghil" on hästi armas poiss, kui ma teda esimest korda nägin - mõtlesin, et kuidas keegi ei maininud tema tulemist kaasa meiega...

Aga ometi seal ta oli :P ja temaga oli tore koos.... :D
Palju nii palju toredaid inimesi ja milline lahe seltskond...

Seal ma avastasin iseennast....mu avastus oli kummaline...ma ehk kirjutan sellest kunagi hiljem....aga praegu on lihtsalt Awwwwwwwwwwwwwwwww...ja natuke nukrust, et aeg nii kiiresti lendab.

Järgmiseks Fotevikeniks palju palju plaane ja kohustuslikud ingliskeele kursused!
PS: Ma armastan inimesi! Eriti Zeeki, Lii´d, Trexxi, Hulkurit, Tutuud...ja kõiki!
TÄNA ON KÕIK INIMESED VEEL ILUSAD JA HEAD!

PPS:See ei ole Ghil, vaid Kaspar, kena Rootsi võitleja, kes näeb nii Ghili moodi välja!