Rüperaal :D

Kõik on ainult venna süü!
Täpselt kell 13.00 täna kurtsin ma vennale et koleigav on, et teeks midagi või kuidas?
Vegeteerisin vapralt edasi kuni kell 13.45 avastas Alari, et kuule lähme ostame sulle läpaka...

Minu väidetest hoolimata, et mul pole selleks hetkeressurssi ja muud vajalikku ei hoolitud ja siis oli vaja 7 minutiga saada riidesse ja minema hakata....
Noo jahh...jõudsime Rakveresse 20 minutit enne poe sulgemist, venna valis mulle arvuti välja ja koti ja hiire, maksis sissemaksu ja vaatas kuidas ma asjade kokkukuhjamist jälgisin, veel nii ca umbes 26 allkirja ja olemas...

Kodus hakkas venna installima ja jumal teab mida veel tegema mu kullakesega....
Mina tahtsin panna asju oma uude arvutikotti...ja avastasin, et see praak oli :S
Uue aasta esimene käik on K-arvutisalongi vahetama arvutikotti...

Läpaka ligi ei saa vist enne, kui ma sellega ükskord linna jõuan...venna mängib minu uue mänguasjaga, las laps mängib,mina kirjutan oma asju nagunii siin tema arvutis :)

ISEkass

Olen jah...ja täna ei ole mul selleüle isegi kurb meel mitte...

Nii, nüüd ma siis olen üle elanud joodud, minu tööjuures....
Oeh...homme üritan kingajäled ka põrandalt ära saada, mis mulle ette heideti, aga muidu oli kõik korras...niivõrd, kuivõrd...aga see ei ole enam oluline...
Juhtub...ja ma ei saanud eile isegi pahaseks, et juhtub....
Kõik oli ju super hästi ja kõik jäid kenasti rahule ja asi toimis. Aga ma pole ikka veel harjunud selle maitsekooslusega, ehk ma peaksin võtma ennast kätte ja proovima hakata kirjutama selle Zeeky tuttavaga sealt Soomest...või kustiganes Ameerikast, kui ta teab rohkem...siis saan ju ka mina teada rohkem...ja teada rohkem see on hea...

Jah, aga nukker oli ka...tänu sellele, et ma ei jõudnud koju/korterisse enne jootude algust, siis jäi Crata kink kätte andmata...Zeekile ei saanud ka näidata oma sõbamaterjali ja "kuldset" Nancy Claytonit.

Mimic on kummastav ja Hulkur on ikka sama võimatu...
Avastan nendes huntides järjest uusi tahke, mida ma varem ei ole täheldanud...
Kaidit oli nii hea näha üle pika aja :) ja teisi, keda iga päev ei näe....

Jõulud on üleelatud...hea seegi!
Vaikus blogis on ka nüüd vist läbi.

Eilse päeva õnneks oli vaja Aweroni :)
Seda kõike seal köögis oli ilma temata kohe kuidagi liiga kohutavalt palju minu jaoks...ja ei saanud ma ju ometi Mimicut ja Hulkurit selleks nõuda (neil oli minutagi kohustusi küllalt),
ja selleks, et olla jälle "ilus ja armas" on pikk koridor ja absoluutselt võimatu Aweron on parimad kaaslased sellisteks elujuhtumisteks!
Aitähh!

Ma olen täiesti normaalne

mulle lihtsalt meeldib käia päkapikuriietes mööda linna...

Tegelikult oli meil laste jõulupidu ja ma olin päkapikk...
Küsimus, miks ma siis nii trenni läksin?
Aga sellepärast, et nad ei saaks pärast öelda, et ma ei julge seda...või et ma pole nii hull, kui nemad...

Vahel on lihtsalt vaja olla natuke teisem kui teised, natuke blondim ja natuke kummalisem...
Alati ei saa olla normaalne...

Hulkurit ei olnud trennis...kaklesin Taneliga :)
Ja seelikus kakelda on tunduvalt mugavam kui pükstes!
Varsti on jõulud ametlikult läbi!
Jesss...lõppevad jõululauad!!!

Hea, et niigi läks....

Praegu ei ole isegi valus...ja kanalis on tore jutustada....

Homme on PIDUPÄEV :)
Ootan huviga, mis siis saama hakkab...külalised tööjuures ja 4kg piparkoogitainast :D
mmm....pidu!!!

Ja pärast on päkapikukostüüm - laste jõulupidu ja trenn :D
Homme näeme...vist, kui mudilased mu ellu jätavad ja ma julgen sedasi läbi linna trenni minna...
(A)
Väljakutsed, väljakutsed :P

Ehh...

Linnas jõuluhulluse ajal ei ole tore...
Valutav selg ei ole ka tore...
Ja tuju on selle pärast eriti kehvapoolne...

Isegi Aweron ei suutnud seda muuta...ehkki, ma olen talle tänulik, et ta tuli, tükikese päikest mu päeva tõi....
Tükike päikest igasse päeva...või siis tükike Aweroni või teisi armsaid...aga armsatel ja Tupsudel on ka kiired ajad...jõulud ju...

Ometi ronisin trenni ka...pärast seda ei olnud kohe sugugi tore...
Aga Kalaga oli ometi nii hea kakelda...mulle meeldib kakelda, ma suutsin tänu Alari harjutusele isegi talle paar korda pihta saada....ja Hulkur...noo..temaga ma ei kakle...kunagi...ja mul on plaan! Nüüd on vaja vaid et plaanist asja saaks...aga see nõuab...ja veel...oeh...asi kisub keeruliseks, aga ma ei saa rohkem öelda... :D

Homme olen tubli ja lähen arsti juurde.
Kui ma just....aga noo jahh...vahel peab minuga natuke riidlema ju ka keegi...kui ma muidu aru ei saa...
Hea vähemalt, et Karmen ei ole kuri ja ei riidle :)
Kell on kolepalju...just sai Tanel magama soovitud...
Ööd on siin kõledas linnas neoontuledes räämas-mustad ja külmad...ja valutavad...
/me lõpetab oma ulina ja kolib põrandale lambanahale magama, ööd!

Kui väikesed...

käed, jalad, silmad...keha...nii imeväike ja nii imearmas...
Mu väike roosa vennatütar, beebiroosades riietes, mis on veel ikka natuke liiga suured talle, issand kui imeline on sünni ime, ma ei suuda seda veel hoomata, sest pole iial veelolnud ema.

EMA..kui pühaduse kehastus, ema...kõik, mida sa teed, mõjutab su väikest.
Meie väikesel pole veel nimegi...Kaili, Miia, Kaisa, Helena, Berit või Anni...
Mina ei tea..aga ma tunnen ennast nii üksikuna, kui ei iialgi varem, see pole kadedus, vaid kurbus, mu vennal on KÕIK, mida ma iial olen endale igatsenud...perekond ja lapsed ja kodu...

Minu aeg aga tiksub...
ON AEG....ja ma ei saa sinna midagi parata.
Elu voolab mu sõrmede vahelt nagu liiv liivakellas, mida ei sa ringi pöörata.

TÄDI!!!!!

Täna kell 6.24 sain ma uuesti tädiks ;)
Nüüd ka väike tüdruk - lihtsalt Awwwwwwwwwwwwwwwwwww

Roosa...näen kõikjal roosat, lillekesi ja liblikaid...
Tahan ka...beebit!!!

Issand ma olen vist õnnest segane...ja nüüd trenni kaklema kõigiga!
Elu on beebiroosa lill! (A)

Veel üks laps kelle saab põrgulikut ära hellitada ja keda saab armastada ja hoida....awwww
ELU läks just veel roosamaks ja lillelisemaks!

Ei saa mitte magada...

Und ei ole...
Adrenaliinis on liiga vähe verd veel...

Mmm...ma poleks eladeski arvanud, et kakelda on nii tore :)
Sprotiga eriti :P

Eile öösel ma tegelesin unes lollustega oma köögis tööjuures...
Pidasime Jootusid ja siis ma läksin Dreiaga millegi üle vaidlema..noh, õigemini kohe täitsa nugade peale...ja siis juhtus see, et ma kogemata vihaselt ringi keerates ja märkamata enda taha seisma ilmunud Mimicut lõin teda noaga rinda...verd voolas...ja uksel seisev Alari(mitte minu venna) kommenteeris, et kas nüüd saab verivorsti...
Siis nägin mingit udu ja seda kuidas Mimic käis mööda vett ja ütles, et ta ei ole mulle pahane...ja ta kaitseb mind...
Teised olid küll pahased ja karjusid ja Hulkur helistas kiirabi ja ma seisin keset kööki ja nutsin...
Hulkur oli mulle pahane...ja mulle tundus, et see ei olnud mitte unes vaid ilmsi kohe...

siin pilt ujus natuke ja ma nägin hoopis merd, randa Hiiumaal, mis on mu lemmik koht - suure kivi juures.
Tanelit nägin ka seal....seismas mere kaldal...üleni valges riides...nagu tookord M3-l, aga ilma Mufistata...meri oli nii tormine ja peksis vastu randa....ja valged vahupritsmed muutusid langevateks lumehelvesteks ja tanel muutus järjest udusemaks kuni haihtus hoopis...vaid mingid laulu sõnad kohiseisd tormises meres..."kus on su tiivad, mis kunagi meeldisid mul? Kus on su tiivad..."

Ja siis ma olin äkki maal kodus ja ja pisike tüdruk ja tahtsin keldrist minna moosi tooma aga pirn oli läbipõlenud ja ma ei julgenud kuidagi, sest seal keldris elasid vampiirid...
Siis tuli õnneks hommik...

trennis oli tore :)
Mimic ei kaelnud minuga...Alari õpetas ja siis Sprot ka ja siis kui kõik olid ära läinud, siis ma kaklesin Sprotiga ja see oli nii tore...ma vist sain lõpuks maigu suhu....mmm...see oli hea...
ja siis see poiss kes trennis nugadega mängis...hmm...tahaksin ka noaga niimoodi osata...

Ja nüüd on kell 1 öösel, ma pean pool kuus tõusma ja mul ei ole teragi und...
pagan küll...kakelda tahaks...mõõkadega, Sprotiga...
Varsti olen ma nii tubli, et saan astuda vastu oma elus suurimale väljakutsele Priiuse Hinnale ja vürst Dmitrile :P
Ja siis võtan Ghil-Kaspari ette :P

PS:
Igapäevamaagiast...
/ei ole mõtet küsida, kui vastusest midagi ei sõltu.../

Sa tahad kedagi kaitsta...soovida talle head ja olla tema jaoks alati olemas, teha end arusaadvamaks ja lihtsalt head sõpra kõige kurja eest hoida...

Selleks ei ole palju vaja...tuleb minna poodi...valida võib ükskõik missuguse poe...tuleb siseneda ja tunnetada, kuhu sind juhib su hing...kui sirutad käe välja ja sulle kätte jääv ese, tekitab sinus tunde, et seda sa just oled otsinud, siis see ese ongi see õige!

Ostes seda, lase müüjal kindlasti raha panna letile ja mitte anda seda otse kätte. ja ära lase müüjal seda pakkida või avada pakki.(ese peab olema väike ja mahtuma su peopessa)
Välju ja ära unusta tänamast ostu eest.

Võta ese pakist välja ja pane see oma vasakusse peopessa, suru pihk kinni ja hoia seda eset seal...
Hoida tuleb nii, et ese vajutaks peopessa jälje... kui oled jõudnud selle juurde kellele tahad eseme anda palu ta endaga kaasa (kuhugi vaiksemasse kohta) proovi jääda nii, tema vastu seisma, et teie silmad on ühekõrgusel, palu tal vaikida ja pane ese tasakesi oma vasakust käest tema paremasse kätte, võta nüüd tema pihk oma käte vahele ja lausu palve, seejärel vii käed oma südame kohale rinnal, liiguta siis käed tema südame kohale rinnal ja ava käed südametsakra kohal - ese on nüüd laetud, see kaitseb seda, kellele see sai kingitud.

See nagu ütleb: "Ma usun sinusse, nagu ma usun endasse ja see annab sulle jõudu edasi minna, sa ei ole üksi, su talisman kaitseb sind"
Mina usun...

Mission complited*

Viisime vanaema lõpuks koju Hiiumaale tagasi, ega tal meie juures viga ei olnud, aga tal oli nii meeletu koduigatsus kallal.

Meie merereis selles tuules oli nii kergelt öelda loksutav :P
Ja kahju on sellest, et armsad ei näinud Hiiumaad rohkem kui sõiduna sinna ja tagasi, aga selle eest sai pandud alus ideele, et suvel tuleb kambaga tagasi tulla...

Kui on puude tegemise aeg...
Saun, söök ja puud minupoolt ;)
Saagimine, lõhkumine ja kohalesõit teie poolt (A)

Ilalõug on äärmiselt armas...tõeline kaisu :)
Tupsud on lihtsalt awwwwwwwwwww...
Ja Crata...hmm...mul lihtsalt ei ole sõnu!!!

Väsimusest hoolimata käisime Mimicu, Dreia ja Alariga Boili kuulamas.
Päras rääkisid Mimic ja Boil ja teised juttu...sundimatult käituv ja kummaline isik...see Boil...

Kuulan "Soo"d vist juba 54 korda - ikka on hea...

PS. Te olete mulle kallid!

Taevas halasta sa näed ja ei mürista....

Mida ma ütlesin, kui mul on ülihea olla tuleb pärast jama alati!!!
Aga ma ei kurda, saabki puhata pisut, kui nüüd seda puhkuseks nimetada, et köögis süüa teha ei saa muidu kui nii otse öeldes põlveotsas...
Vett kraanist lasta ei tohi ja WC-s käime kaks kvartalit edasi...aga muidu on lõbus :)
Nädalavahetusel sadas katus ka kolmest kohast läbi...täna tegelesime pool päeva päästeoperatsiooniga ja toiduainete evakueerimisega kuhugi kuivemasse kohta.

Ausalt öeldes, mind ei heiduta isegi see praegu, sest ma otsustasin - uuest eluaastast hakkan võtma asju lihtsamalt ja mitte põdema muude asjade pärast (eriti nende pärast mida muuta ei saa) ja lubama endale midagi enamat, ka hingele....

Olen ikka veel muusikali mõju all...ja kergelt sünnipäeva õhtu armsate seltskona mõju all...ja mind ei hirmuta isegi jõulud! :D
Kahu on ainult, et ingliskeelde ei jõua nüüd kaks tundi järjest...

Homme on jälle külalisi oodata (A) ehh, ma kohe armastan külalisi...igasuguseid ja alati (juhul, kui nad teatavad ette oma tulekust)
Kolmapäeval siis RPRi vastuvõtule...minu esimene vastuvõtt elus ;) Noh, aga eks iga ole ka juba selline, et võib kutsuda soliitdsematele üritustele :)

Ma vist olen teile seda juba öelnud, aga ma kordan ennast siisiki, ma olen õppinud ennast armastama, tänud õpetamise eest, mu armsad, ma armastan Teid nagu ennast, nii väga! (})

Tõeline sünnipäev:)

Tänan kõiki, kes mind täna meeles pidasid :)
Oli väga eriline sünnipäev.
Oli perekondlik ja "perekondlik" koosviibimine :P

Eile oli siis viimaks ometi mul külas minu "teine perekond" - nii õnnelikuna ma ei ole saanud end kaua tunda.
Nad on olemas, nad on armsad...jah, oleks tahtnud, et veel keegi oleks olnud meiega, aga...kui julgusest jääb puudu siis jääb üle süüdistada selles vaid ennast, aga ma ei tee ka seda...
Mulle piisav vähesest, teadmisest, et nad on olemas ja ma saan neile igal hetkel loota...

Ma olen õnnelik 32 :D
Veel 10 aastat ja ma saan teada selle mõistatusliku vastuse :P
Mul on nüüd Draakon, siin samas, piltide kõrval riiulis...
Igal ühel peaks olema oma pisike draakon...ja armsate pilt selle kõrval (A)

"Happy kuubis"...pigem siiski "Happy astmes 10"
Ja kodused, kes seltskonda, nii vaikseks ja tagasihoidlikuks nimetas...nad ei tea, kellest nad räägivad. Ja mu lihane venna, kes ei suutnudki leppida, et ma enamuse ajast kasutasin fooruminimesid...ma vähemalt püüdisn olla tavainimene, aga ei läinud õnneks...

Täna hommikul küsis Elis minult, et kas see poiss tuleb veel meile ;)
Noo, eks ma pean siis lapse soovidele vastu tulema ja veel mõnel ajal oma "väikevenna" perega külla paluma.
Viis aastat linnas...ja ma julgen alles nüüd öelda, et mul on siin tõelised sõbrad.
Aitähh, et te olemas olete!

Kell on 19.47 - nüüd ma siis olengi aasta vanem...
Issand, kus on peegel ja kortsudevastane kreem :P