Täna vaadates tulle...

Täna on kahe väga erilise inimese sünnipäev.

Need kaks on mu ellu jätnud midagi, mis on muutnud mu just selliseks nagu ma olen.
Minu rasketel hetkedel andnud mulle jõudu, mind hellitanud ja armastanud just sellisena nagu ma olen...nimetades mind eriliseks...

Ja kui nemad seda ütlesid...siis ma suutsin end sellisena ka tunda.
Armastan neid väga ja igatsen...tänan, et nad olid minu elus olemas...

Mälestused on need, mis jäävad, hetked, tunded ja sõnad...
Ma armastan teid, alati!

...vahel on tunne, et maailm on ikka üks kummaline paik.

Olen viimasel ajal paljude asjade üle järele mõelnud. Jõudmata järeldusele asjade seisus, kas ma olen hull...
Viimasel ajal tundub, et vastates jah, ei eksi ma kahjuks vist eriti mitte...

Mulle meeldib maal rohkem kui linnas, aga maal ei suuda ma teha seda tööd, arvutis, mida ma peaksin praegu tegema.
Ikka annan endale õiguse öelda, et homme...

Aga ma ei taha seda teha ka homme...
Viimasel ajal tahksin hoopis olla ise endaga...


Loodus on ilus, hing kisub jalutama...jõe äärde, udusele heinamaale, metsasallu, rohtu kasvanud teele, mis koolini viib...
kuskil südame all kummastav tunne, pööripäev...
Üksindus on hinges...üksindus, mida sõbrad leevendada ei suuda...

Aga nad on olemas...ma tean seda ja ma loodan, et nad mõistavad mind.
Järgmine nädal, linnas ma näen neist mõnda...lootust on.

Lubadused...

Hmm...
Sai lubatud teatud inimesi külastada...
Ja teatud inimesed lubasid näole anda...

Tuleb vaikselt hakata tegutsema sellel rindel.
Gea ja Gregi pisikese tahaks ära näha...Siilikesele tahaks külla minna...
Aileni lubasin üles otsida...


Kui ainult lubade saamine ei oleks nii raske...ei, ma ei kurda, lihtsalt..töö ei võimalda käia niipalju sõitmas, kui vaja oleks.

Ja kõige rohkem tahaksin ma puhata ja mängida...

NB!
Seltsilised larparid...vajan hädasti väljaelamiseks karjuvat, fuuriarolli, kuskil mängul, kõik pakkumised teretulnud!

PS:
Õhus on toomingate lõhna ja Mütofesti...