ON aeg...

Kõik, aitab, täna öösel, "Me ei maga"nud! Ja ei olnud mitte ea film...ehkki mulle meeldisid mõned hetked...ja situatsioonid...peaks hankima ka nn "verepadruneid"...huvitav, kas oleks keegi, kes õpetaks neid tegema...ja kas see oleks kolekeeruline?
Loogika järgi nagu ei ole...kinnikeevitatud kotike kunstverd...ja pisike paugutaja mis selle koti avaks ja särgi katki teeks ja siis see kokku monteerida... hmm..teoorias peaks hakkama saama...praktikas...iik, mina ja seadmed... ja kust hankida neid koostisosi...
Tegelasele võiks see ju valus olla...pidi kõrvetama ja puha...aga kunsti nimel...kas larp on kunst?
Selle üle arutame kunagi ehk pikemalt ka....

* * * * * * * *
Võtsin vastu karmi kuid õiglase otsuse, hakkan inimeseks!
Lõpetan depressiooni ja balanseerumise kuskil normaalsuse piiripeal, hakkan elama, toituma korralikult (mitte teiste närvidest) ja tegelema kord nädalas *******ga, vaba aja pühendan rollimängule ja isikliku elu aretamisele idiootsuste meetodil.

Prioriteediks on kolada mööda linna, sest inimesi keda tahaks näha on nii palju...
Miskipärast...tahtsin näha just kedagi...aga ei tule meelde keda...juhtub, "armsaid" inimesi on liiga palju...

PS:
Palun, ärge solvuge, aga mäng tuleb väga piiratud tegelaste arvuga :( rohkem lihtsalt ei mahu sinna...
Ma olen juba "merehaige" valmis :D

Mis saab olla veel hullem, kui blondiin arvutit ostmas???
Liilia arvutit ostmas???
12 points

Tunnen puudust kohtumisest heade inimestega...

Aga kuna kõik inimesed on ilusad ja head, siis järelikult, ma tunnen üksindust pisut...võibolla, sellepärast, et ma pole...

Aga kui ma oleksin...siis oleks asjad hoopis teised ja siis ma ei oleks kunagi hakanud tegelema larpiga...
Annad sõrme - võtab käe,
annad käe - võtab südame,
annad südme - võtab hinge...

Sellepärast, kui minu süda oleks vaba, siis ta võiks kuuluda Sulle, aga oh häda, minu süda ei ole vaba...minu süda kuulub...päris elu mängimisele...
-ja siis ta ütles, et ma olen naljakas, tüdruk-

Minu unenägude öökuninganna...

Mul on viimasel ajal mingi kamm nende unenägudega...need muutuvad järjest vägivaldsemateks ja häirivamateks...see ei meeldi mulle mitte üks raas...keegi nagu kontrollib mu unenägusid, tahtes mind hulluks ajada ja mitukümmend korda öö jooksul ma tõusen üles, käin toas ringi ja alles rahunenuna heidan tagasi magama...
Ajan kedagi taga üleni verine ja nuga käes...
Ma isegi näen kes see on... ainult, et unues on alati see sama...ma ei taha teda kätte saada, aga pean..keegi käsib mind...

Teha nägu, et elu ongi unenägu...kus alles surmahetkel avame slmad ja avastame, et see kõik oli ainult uni...
Näha unes, et näen und... Tõsiselt andekas! /eneseiroonia/

Liiga palju vägivalda, verd, higi ja pisaraid...aga kas see mäng on küünlaid väärt.

Awww...kui kena KALApäev :P

Oh..üle väga pika aja oli armas päev :D

Ühel päeval näha nii palju larpareid....

Alguseks sattusin Floga kokku...mmmm..."Alice"...ma ei jõua enam oodata...rollilehte, tegelast kõike...veel rohkem...
Ja Flo oli nii pruun ja nii armas :) ja ei öelnud ikka veel midagi...oh, ootame ja vaatame iga päev mailikasti...äkki juba...:D

Siis oli kena kiirvisiit Sproti juurde. Minu elukutseline kretinism lõi välja...hindasin ta töökoha söökla talutavaks ;)...ainult, et liiga palav ja kitsas.
Aga millal ma nägin Sprotti viimati???
Hmm...ammu, liiga ammu...ta on ikka sama armas...ei veel armsam...
Jõudsin selgusele, et õnneks on vaja näha vähemalt ühte "armast" päevas ja elu on tunduvalt ilusam...

Siis edasi...kohusin Diega ja tegin tutvust "Airath" versioon 3,0-iga ja oma "kalli abikaasa" vennaga, kes on Hunt :D Ja loomulikult, oli meiega Hoar... meie kulgemist linnas ja jutuajamisi saab kokku võtta lausega - EI KOMMENTAARI!!!
Aga, ma olen liiga....äraolev...ja see on nii teadagi MIKS!!!

Eluliselt ilus päev...
Tänasest päevast võiks ju veel mõni esmaspäev olla KALApäev...:D

Kummalised ööd ja uned

Mõni öö on kummaline...
Rääkisin Diega, Marisega ja Sirlikesega. Olin asjalik ja suutsin teha palju ennastunustavaid tähelepanekuid, mis võib juhtuda, kui rääkida korraga kolmes aknas ja teha seda ca kell kolm öösel.

Aga tõusin ikka kell 8...uni oli läinud...ja ma ei uinu enam kunagi...ei ole hea elada sisse asjadesse, keset ööd, sest need tulevad ja jalutavad unenägudest läbi...leegitsevalt valged ja kuninglikud...ja tekitavad tunde, et see on päris-päriselt.

See valu ja hirm...ja lõputu langemine...kuhugi ja ärkamine ehmatusega sellest oma vanas armsas voodis...
Võibolla on need hullumise esimesed tundemärgid, lõpuks ometi :P ma ei suuda ju nagunii olla normaalne.

Maskeraad vol 2 - "Merereis" aeg sai paika 16.-17.sept 2006
loodame, et ei pea seda kuhugi tõstma või muutma.
Kes julgeb minuga mängida?

Aweroni sündroom*

... seisan paigal, ei saa liikuda. Miski hoiab mind paigal, aga ma ei teagi, mis... Ma saan vaid näha, kuulda, rääkida.
Minu ees on kõrge tume puu. Kaks tõrvikut põlevad. Puu külge on seotud ******* ta lihtsalt ripub kuidagi viltu. Poolalasti, ülakeha paljas ja verine.
Veel üks haav tekib, ilma et näeksin selle tekitajat, ta oigab.
Veel üks ja veel.
Nüüd ta karjub - nii meeletult, et kogu mets ja ilm vastu kajab - haavu tekib järjest ja verd voolab, ning ainult köidikud suudavad teda veel püsti hoida ja ta karjub, karjub AITA MIND, AITA!
Aga halastust ei ole ja ta karjub veel meeletumalt, nii et midagi muud ei olegi -ja siis on minu ees ja minu sees küsimus: mille sa annad, et see lõpeks?

...seisan...mida saan anda, mul pole midagi peale valu ja piina…
kõrvus kõlab kogu aeg taustaks kõlab meeletu karjumine, mis ei lase end takistada isegi sellest, et häält varsti enam pole...

Annan oma elu...võta...aga ära tee liiga sellele, kes ohverdas minu pärast kõik... maailma pärast kõik, võta mind, aga jäta tema ellu...
Tema ei pea kannatama minu pärast, hüüan meeleheitlikult,
omamata selget mõistust...
ja kõik kustub

Pagan võtaks...kaua võib kesta Aweroni sündroom??? Jälle suutsin oma tegelase maha tappa :S ja seda messengeris....ahh, ma olen lootusetu...
Kuna selliste inimeste ring laianeb...lausa kohutava kiirusega...on mängime järjest raskem :(


(Aweroni sündroom* - tekib kui tegelast mängib armas inimene ei suudeta mõelda eriti selgelt ja teha/soovida halba sellele tegelasele on suhteliselt raske/kui mitte võimatu, ning tema eest suremine on liiga kerge :P)

KALAkaisutus*

Selleks et ma saaksin
kaisutada kala
selle jaoks ei ole
kuigi palju vaja...

Liilia ja Lucifer

ISEkass

Oh jahh...millest ma peaksin alustama,
selleks et kõik ausalt ära rääkida...

Olen nagu kits kahe heinakuhja vahel ja ei tea,
mida ma saan üldse teha...
Tahan kahte asja korraga!
Mõlemad on seda "saamist" väärt!!!
See on KINDEL!
Mõlemad on head!

Mõlemad on kaugel, mõlematele kulub raha, mõlemad viivad mind kokku inimestega kellest ma hoolin ja keda armsaks pean, VÄGA KALLIKS pean neid inimesi!

Nii ja sellest tulenevalt on segadus...
Kuidas saab valida sõprade vahel...
et see on rohkem sõber ja sinna ma lähen...
nii või? Õiglane oleks siis ju hoopis koju jääda...
MIKS EI VÕIKS ASI OMETI LIHTSAM OLLA???

Mida ma tahan? Mõlemat korraga ju ei saa...või saab?
Saab...aga see vajaks lisaressursse ja vennaraasukese põhjalikku töötlemist stiilis:
"mu ainus ja kullapaikallikene vii mind sinna,
sest sa oled ju ometi nii armas kallisvennakesekene!"
- mis ei pruugi muidugi mõjuda, kui ta kuuleb,
mis kell ja kuskohast kuhu ma sõita tahaksin....
sõit ise vältaks oma 5h või enam...

Oh, ma olen jälle supi sees...
Miks ma isegi ei imesta selle üle enam üldse...
Mina suudan ju alati!

KAOS,
MEELEHEIDE,
KORRALAGEDUS -
MINU TÖÖ
ON SIIN EDUKALT TEHTUD!

Sorry...ma pole veel mina ise...

meri mu maailm
mina su tütar
tahad mind hellasti
rüppe sa võtta
sosinal räägid
lained laulavad tasa
oled kui mina - pöörane, vaga...




Maalin maailmatuid õhulosse,
kõndides vaevatult vaevade teel...
mõttetult mõteles mõtteid
mida mõista ei suuda meel...

AINULT MINA SAAN OMA MAAILMA MUUTA,
SEST MA EI TAHA KUULUDA ENDALE...

Homme on parem kui täna,
aga tänane päev tuleb lihtsalt
üle elada!

/tundmatu autori mõttetera/
saamaks minu motoks

.........ja vaikus

Antidepressandid... hmm, siis esimesed minu elus, olen söönud kõike ja piisavalt, nüüd siis oleme jõudnud selleni..nii "tore"! Võibolla... ma ei söö neid siiski, lihtsalt vaatan seda rohelist retsepi oma käes ja mõtlen elu üle järele...

Otsuste tegemine on raske...võibolla on see ainuke võimalus...
Enesehaletsushood vahelduvad "mitte-midagi-teha" tahtmisega ja öised jutuajamised teevad hulluks...arvuti on saatanast, ma jätan nüüd nädalavahetuse vahele...vend sai teada mu antidepresantidest ja hakkas minuga tegelema - laupäeval hilisõhtul pärast peolaua valimist sõidame viimase praamiga Hiiumaale...aga ma ei taha...

Ma ei taha midagi, näha ei taha kedagi, olla ei taha kusagil...eitusfaas...nii hea kui mind EI olekski olemas...

Tahaksin olla täiuslik...aga ma ei ole, ma ei ole endaga viimsael ajal rahul, ma ei oska mängida larpil, ma ei oska tööl enda eest seista, ma ei suuda omada mingit eraelu, ma ei suuda ka kõigest loobuda.

Emotsioonide maha laadimise aeg...valusad on sõnad...

Armsate sõnad on sageli valusamad piitsalöögist, sest need lähevad mu südame pihta...ja jätvad neisse valusaid haavu.
Isegi kui inimene teab, et ma saan haiget ometi tõstab ta sõna mu vastu, millal ma murdun...täna...


SA
EI
OLE
MU
JUMAL!
SA
EI
OLE
MU
MAAILM!

Sa olid lihtsalt inimene keda ma pidasin kalliks, ometi sa lööd, meelega või kogemata...ma ei tea...ma ei taha teada..enam ei huvita, aga minul on piir, mõõt, karikas...ja see saab ühel hetkel täis ja siis ma lähen ära...astun välja kõigest oma elus mis puuutab SIND ja siis oled sa minu jaoks surnud, las ma siis nutan...ja haletsen teisi, kes jäävad...ja haletsen ennast, et mind pole nende hulgas...
AGA MA ENAM LIHTSALT - EI TAHA!!!
Marionettide teatritükk algab taas - esimene vaatuse, teine pilt!
Palun eesriie!

...ah, et siis punane :P ja Surm :O

Your Blog Should Be Red

Your blog is full of intensity and passion. You are very opinionated - and people love or hate you for it. You have the potential to be both a famous and infamous blogger.

What Color Should Your Blog or Journal Be?

You Are Death

You symbolize the end, which can be frightening. But you also symbolize the immortality of the soul. You represent transformation, rebirth of a new life. Sweeping away the past is part of this card, as painful as it may be. Your fortune: Don't worry, this card does not predict death itself. Instead it foreshadows the ending of an era of your life, one that is hard to let go of. But with the future great new things will come, and it's time to embrace them. Mourn for a while, but then face the future with humility and courage.

What Tarot Card Are You?

Sa oled nii eriline

ja minu käes on sinu saatus, mu laps...

Kuninganna Eithelen vaatas magavat imikut oma süles ja püüdis kuulata toast kostvat jutukära, kus mainiti aeg-ajalt tema nime
Aga mõtted hulkusid eemale...meelde tuli, kuidas nad olid Elega kuninglikus aias peitust mänginud ja Andraeniga jalutanud...

Kuninganna igatses armastuse järele..igatses, et teda mõistetaks...armastataks...hoitaks...

Ta raputas end lahti mõtetest ja keskendus...veel kilp peale...veel üks, siis võib ta julge olla...kaitsta on end vaja, ei ta ei karda väljastpoolt tulevat...ta tahab end kaitsta omeenese eest, kaitsta teisi enda eest...ja mitte mõelda sellele, mis vaevas teda juba mitu head aega...

Tasakesi mähkis unelina ta endasse, ta vajus unne...polnud ta mitu ööd sõba silmale saanud, sest unenäod hoidsid teda endas, teise ilma kutset kuulis ta igal ööl üha selgemini...

*katkend kuninganna Eitheleni päevaraamatust*

Reede!!!!

Maailma kõige pikem nädal on lõpuks seljataga!!!

Ma lähen maale ja sealt tööle enam ei tule...vaid tegelen meditsiinilise personali toitmisega...

Kui ei vea...siis degusteerin nädala või kauem haiglamenüüs olevaid eksklusiivseid ja erilisi "hõrgutisi"... Aga loodame parimat..

PS: Mind linnast ei ole võimalik leida, ärge siis otsige...mitte et ma kellelegi vajalik oleksin, aga kõik, mis pooleli jäi see jätkub samast kohast!

Mental Note: Acrataga vaja sõjanõu pidada...kindlasti... :P ;)

Eile veel

Kui võtta üks ja visata teist...siis avastasin täna juhuslikult, et tõde on suhteline...

Uus kodukaaslane on võõras...mulle ei meeldi, kui minu kööki sisenemisel jääb naer hoobilt vait või katkeb vestlus poolelt sõnalt...tundlik? Ülitundlik...
Aga privaatvestluste jaoks võiks siiski kasutada oma tubasid...ma siiski elan ka seal...

Nojahh, nemad tundsid varem üksteist, kuid minu harrastus ei sega ju ometi neid...ma olen kohutavalt vaikne inimene ja käin sageli korteris vaid magamas...ometi häirib mind see...

Viimasel ajal häirib mind kõik...
Nädalavahetusel lähen maale...see on siis juba varsti, aga enne on veel üks kena maasika-kohupiima tort...nii ainult 7kg-ne... jälle Toompeale :S nad võiksid endale leida mõne teise koha, kust torte tellida...
Virin ja hala... Ma tahaks nii väga sinna kõhulahtistit panna vahel...sest midagi tarka ja head nad ei ole teinud....hullemad kui laseaialapsed liivakastis ja aina riideleks omavahel ja loobiks pori...aga südametunnistus ei luba toitu rikkuda,
( nii nagu ka mängul ei saanud mürgitamisega hakkama :S )
MA OLEN A-POLIITILINE!!!!

Uputus...

Tööuputus...

Ainus asi maailmas, mis aitab püsti püsida on ühe inimese nägemine...korra päeva jooksul...dramatiseerin üle? Pigem mitte...lihtsalt on hea, et on miski mis peale rohtude aitab püsti püsida...

Ma peaksin seda talle ütlema...reedel..ehk...

Ma armastan oma tööd, ma olen paadunud töönarkomaan ja kergelt segane...awww...tõesti väga armsalt kõlab...

Selleks et kõik ausalt ära rääkida...

pean, ma alustama sellest, kuidas Priiusele sai sõidetud...
Oh jahh...sellist asja annab järgi teha ja sellega hakkamasaamine on tõeline "kangelastegu"...ehk täpsem info selle kohta, et kaks naist ees ja kaks meest tagapingil :P sõitmas "tont teab kuhu"...

Päev algas töiselt ja mulle...õnneks sujus kõik ilma eriliste sehkendusteta ja kell 15.30 lahkusin töölt korterisse pakkima.
Kell 17.15 helistas tütreke ja teatas, et ca poole tunni pärast on ta kohal..mis tegelikkuses tähendas, et ta oli kohal 15 minutit hiljem.

Viimased ettevalmistused ja asjad kokku ja alla... Asjade pakkimine autosse ja Tartu mnt-le Eriku järgi, kelle autokool pidi lõppema 18.15...

Kunderi tänav oli kahsuunaline ja see tänav, mida meil vaja oli - suletud...nii tore, säilitasime rahu ja maandusime keskturu juurde. Selleks et võtta ette shopping...poole shoppingu pealt tuli Erik teatega, et see kestab veel...(autokool)siis istusime ja ootasime...ja ootasime veel ja siis pidasin maha ca tosin telefonikõnet Faramiriga...

Lõpuks, kui me olime hävitanud pisut toidutagavarasid ja närvitsenud...ja kell oli juba 19.30...saimegi liikuma hakata...Vana Pääskula poole, kust tuli üles leida Faramir...ok...sellest vaikub ajalugu...sest sellist seiklust polnud meil selleks küll ette nähtud...
See nägi rohkem nagu tutvu kohaliku eluga maratonina...minu kaardilugemisoskus oli tasemel ja ma loobusin sellest. Siis tänu Eriku ennastsalgavale vahelesegamisele me jõudsime kohale toppisime ta autosse ja hakkasime liikuma...

Poisid surutud tahapingile toidukorvi ja kitarri ja viiluliga...lahe...

Sõit Tartuni kujunes kiireks ja sujuvaks...sealt edasi mitte nii väga enam...sest ma võtsin kaardilugemise enda kätte :D
Elva leidsime üles :)
Sealt edasi leidsime ka teed...seda me tegime suure vaidluse ja seletamisega... mis sundis Pixi vahel teeäärde tõmbama ja ise kaarti vaatama...lõpuks, peale mitmetunnist seiklemist me olime kohal...

Baya, Trexxx, Frugo... ja juba siis tuduv Grimm...AWWWWWWWWWWWWWWWWWWWW!!!!
Ma lihtsalt armastan seda rahvast...see oli nii tore õhtu...
V a teatud asjaolud, mis siinkohal minu teada jäävad....edasi hakkas hommiku ootus...mängu ootus...Aweroni kohalejõudmise ootus, sest temaga pidi tulema "armsalt võimatu" Xellu :)

HOMMIK

Ettevalmistused mänguks ja inimeste närvide söömine...Curu tegelase tapmine og, mis mul plaanis polnud...aga midagi tuli ju vürst Dimitrile süüks ka panna... Faramiri kitarrimäng ja Tuuleke, kelle kohalolekust ma midagi ei teadnud.

MÄNG
Algul ei saa vedama tunne...ja pärast ei saa pidama tunne samuti...:D
Aga mu siiras austus kuulub sel mängul Kuribohile...ehkki...see polnud temast ilus...ja ta oleks mõne asja puhul pisut teisti käituma, kuid...siiski 5+ arvestades tema noorust.
Siis armsaid tegelasi oli palju...ja Faramir suutis mu IG kergelt hulluks ajada....ja seda kohe nii, et ma pidin mitu korda mängu jooksul küsima, et kuule, sa OG ikka said sellest ju aru? Ma kohe ei või, nii "andekat" õpipoissi ma endale ei lootunud :P

Ig-plaanid läksid pisut mitte nii nagu mina tahtsin... Aga pole viga, vähemalt ma tean, mis on jätkuchariga mängimine... Liiga palju sai Dimitrit torgitud...ta ei saanud vist isegi aru miks...ja ig ma ei saanud seda talle ka öelda...ja kuna ma ei saavutanud seda, mida ma tahtsin, siis las see jääb saladuseks...(järgmine mäng olen ma poole targem! > Logerin on huvitav ja temast/temalt võiks palju õppida.....)

Öine olustik oli kena...asi hakkas jamaks kiskuma siis kui nad hakkasid rääkima sõjaväejutte..siis läksin magama ära...aga öine jalutuskäik kuuvalgel...Awwww, ma lihtsalt armusin sellesse paika.

Tagasisõit oli kiire ja "väike" śokiteraapia, mille osaliseks ma sain...oli hirmutav ja on nii imelik tunne, kui muretsed nende pärast, kes on sulle lähedaseks saanud läbi larpi...aga ma muretsen...Sorry, kompleks...kaotushirm...sest see et olete olemas on IMELINE tunne!

Linnas oli äkki energia ülejääk tohutu...jõudsin veel koristada, pesta akna ja jalutamas käia...

Larp - see on elu, armastus ja lein!

Taevas halasta....

Paanika!
Lootusetu...äputsemine....vingumine...üleväsimus...hirm...ja mida kõik veel millest???
Ma pole harjunud sellise mänguga... Oh jahh...

Kaon, pole nädalavahetusel kättesaadav!
Ma lähen "puhkama ja mängima" :D
Aga ARMSAD käisid täna minu juures söömas :D awwwwwww....kui armas neist :)

Side lõpp, lähen pakkima!

Larbiootus...ja awwweron

Alati ku Aweron saabub, suudab ta teha seda, mida suudavad vaid väga vähesed inimesed, keda saab ühe käe sõrmedel üles lugeda, ta lihtsalt on selline.
Ja suutsin isegi korra mossitada, mis loomulikult põrkus ta karismaatilise śarmi vastu kildudeks ja pudenes tolmuks...
Hea meel on alati kui "armsad" külas käivad...seekord oli kohe topelt pidu, sest Pix ja Erik tulid ka läbi, et minu käest larbiks üht-teist laenata...

Priiuse hind on kolme päeva pärast ja ma olen kerges segaduses, sest ma ei saa aru, midamoodi seda mängu mängitakse...ja Awe, vana kavalpea, relvastas end "bossiga", et ma ei saaks küsida, et kuidas ja miks ja midamoodi see peaks toimima... Ja Trexxxsi ma ei taha ju ka segada kogu aeg...
Sellest järeldub...ISETEGEVUS!!! tõlge > Hoidke alt ja eemale!

Pakkimine, laud ja tort...pidu ja siis reedel Kuutsemäele.
Palun vihmavaba nädalavahetust! Kellele esitada palvekiri???

Käia kolmel töövestlusel kahe päeva jooksul on liig...ma ei oska ju valida nii...
Peaasi on hetkel, et töö ei segaks larpielu...või oli see, et eraleu ei segaks töölarpi...hmm, et larpitöö oleks eraelu :D kuidagi niimoodi igatahes.

Oh jahh....

Imelik on mitte tööle minna...kui olen arsti jaoks vabaks saanud suure lunimise peale ja lootes pisutki tervise heaks midagi teha, selgub kurb fakt, et arstil on konverents ja teda ei ole olemas.
Ehk oleks viimane aeg hankida endale Tallinnas nn perearst... Aga tahaks kedagi, kes teaks mind rohkem, nagu see kohalik, nii ca 15 aastat...

Hull ootus on hinges...
Ootasin eile südaööni "Priiuse Hind" 2 chari, aga ei saanudki...
Ma saan aru küll, et neil seal on kiire ja töine ja mind ei unustata ära, aga uudishimu on tappev ja piinarikas om midagi meeleheitlikult oodata...

Elu on kummaline...
Vahel on tunne, et tegu on "kummilillega" (noh, võrdlusena "kummikommid", "kummipael" jne)
vahel isegi maitseb nagu kummikindad ja lõhnab tärklise järgi...

Hakkan tegelema "vaibafilosoofilise" uurimustööga, tagajärgede eest ei vastuta ja uurimisobjekti vaimse ja tervisliku seisundi eest samuti mitte. Kui väga vaja on tegeleme ka lappimis ja nõelumistehnikaga...

Neetud, midagi minust jäi Tartusse!
PS: Ma tahan seda tagasi, võin vahetada ka "haige hinge" vastu!

....ei kommentaaari....

Ma käisin esimest korda elus URUS!

Minu kujutlus sellest paigast oli midagi sootumaks muud...
Midagi romatilis sürrealistlikku...midagi mõistetamatut...sõna "URG" juba ise kõlas pühalikult ja põnevalt...
Aga ausalt, pettusin...
Ei no viga polnud midagi...lahedad pildid seintel- eriti "A-team"i kujutav taies, ma olen neid kuskil varem näinud, kui ma nüüd ainult teaksin kus... Aga jah... Võibolla ma pole enam selles eas, et mõista seda...või ma ei suutnud hoomata selle paiga olemust, kuna viibisin seal vaid ca 1,5h

Selle eest rahvas oli seal lahe ja "śokiteraapia" minu ilmumisega õnnestus :D
Nii hea oli armsaid inimesi näha! Sõltuvus... vist küll...
Ma armastan inimesi, neid kes suudavad mõista mind, või isegi ei suuda, siis lubavad mul endaks jääda...
Tartu pole minu linn...liiga võõras ja liiga vaimuvaba... Kes tappis Tartu vaimu?