Absoluutsus...
Seda ei ole olemas..

Tühjus...
Aeg...

Andke andeks, kui ma ei räägi, ei ole nagu midagi öelda...
Imelik tunne on...

Õnneks on "armsad" - õnneks on mäng ja kool, kuhu end matta...
On kaks väikest vennatütrekest ja kodused.
On jalutuskäigud Kessuga kodustel radadel...koeraga on hea rääkida, ta saab aru...

Ja vahel tahaks minna lihtsalt ära...
Hakata minema ja minna kuni jalad enam ei kanna...kuni enam ei jõuaks sammugi astuda...kuni peas ei oleks enam ühtegi mõtet ja hinges hirmu...

Mäng on varsti...
Aga ma ei suuda keskenduda rohkemaks kui mõneks tunniks...
Alla anda oleks liiga lihtne...

...täna öösel ma ei magant....

...kui palju on vaja veini selleks et ollla kapsas...ja minna kellegi rinnanajale uluma...
Ma peaks üttlema et ütlematta vähea...aga õnneks kõik kellega tahaks sellel teemal suhelda...magavat juba...

Kuid see pole veel kõik...
Iseasi on muidugist see...et mu kodused sellepeale kreepsu saavad...nii tore...

Ei me ette tea ja taha targemat ei ole...
Vanaemast on kahju...
Emast on kahju...
endast...ei...endast ei oel kahju...
See on paras!!!
kes unistab ünnest see saab nagunii krikust peksa.

Tegele veel mehe asemel larpi, mõtufesti või mõne muu asjaga, mida sa pead oluliseks ja huvitavaks...
Pagan, ma ei arbanut et seemulle nii hinge läheb...

...et siis seekord niimoodi...

...ja jääb vaid tühjus...

Imelik...kuidas saab inimene niimoodi teha...
Mille eest?
Kas ma pole piisavalt...

Ju siis ei ole...
Mis saab edasi...ma ei tea...
Ei ole mõtet küsida küsimusi, kui vastusest midagi ei sõltu...
Ja mis siis tuleb nüüd...jälle kolimine...jälle uus koht, mida võiks koduks nimetada...

Kas ma tahan hüpata üle varjude...
Kas ma suudan veelkord alustada kõike otsast peale...algusest...
Kas ma ei või siis olla õnnelik...
Kas seda on siis nii palju palutud...üks ainuke, kes mõistaks...kes armastaks, kes ei teataks interneti teel, et see asi, on nüüd läbi...

Põgenen, põgenen iseenese eest mängu ja maailma...kuhugi, kus ei oleks nii piinavalt valus...

Elu on imelik ja julm...mille eest siis see laks nüüd tuli ja millal tuleb järgmine...

Vähemalt juhtus see nüüd...ja mitte altari ees...
Kahju on neist, kes arvasid samuti nagu mina...et see 8 visiit-tutvus aastat lõppeb õnneliku abieluga...
Keda ma siis nüüd siin petan?
Ainult iseennast?

Vahel...

tuleb kassiahastus sügises salamisi...
Suutsin teha paar sügavat lollust, millest ma avalikult blogida ei soovinud...võibolla ehk hiljam avalikustan need...

Küülikute mäng oli armas...
Sinine värv siiski sobib mulle...piltide järgi vähemalt :P
Ja võibolla saaksin isegi olla blondiin...
Nüüd on uued küsimused kerkinud esile...seoses maskeraadiga.
Et kuidas, kellele ja kes...

Isegi oma mänguperekonna kiusamine ei paku enam sellist naudingut, kui varem...nad hakkavad vist harjuma minuga...või ei taha ma teha neile enam liiga...

Elu on imelik...
Sain vahetult enne "küülikuid", kena progresseeruva migreeni...mida rohtudega kontrollides, suutsin end ära külmetada...kuna ma ei tundnud külma ega midagi...
Kassinurmes sain välitingimustes jagu oma külmetusest ja positiivse energialaengu...

Ma pean mainima...et elu on kummaline...
Ma otsustasin, siiski et 5 maskeraad tuleb ka!!!
Sest ma leidsin Aweronile poja :D
/sellist armast, naiivset ja muidu suurepärste eeldustega pisipiiksukest annab otsida ja ma leidsin ta ise...õigemini...Ivellios näitas, et võta see.../
Ja siis ma vaatasin talle otsa...
Ja siis ma mõtlesin pisut...
Ja siis ma proovisin kohe järgi, mis loom ta selline on...täitsa asjalik putukas on :D

Oh...ja siis tuli mul plaan B
Ja ma leiutasin, et selle plikakese peaks saama Aweronile tütrekeseks...ja siis ma arvan, et keegi meist sooritab IG vabatahtlikult ... :D

Kirjutan Maskeraadi, õppides liiklusmärke...
Elu on huvitav, aega ei ole...
Varsti on mees jälle merel ja vabapidamine...
(A)

Kes oleks iial arvanud, et elu on nii kummaline...täiuslikust elust on puudu vaid beebi...aga see on järgmise viisaastaku plaan, mis sobib täitmiseks...1-4aastaga ehk... ;)

Haa!

Ma olen ikka tubli :D

Ja siis ma olen veel natukene tublim :)
Ja siis tulebki Maskeraad!!!

Aga enne tulevad küülikud, miks mul ei ole veel larpiahastust?
Kuhu see jäi?