Issand halasta....see veel puudus!

Jah, ma olen pikemat aega vait olnud...
Sest keegi hull on leiutanud mingi totra blogitree, või mis ta nüüd oligi ja seal saavad KÕIK lugeda, mida ma kirjutan...ja kui ma midagi kirjutan siis saab seda märksõna järgi otsida...ja see on nii
nii...
nii...ebalevust tekitav....

Flo ütles mulle...
Õigemini kui mina messengeri jõudsin siis oli see vaid teade, sest ta ise oli juba offline jõudnud...
Hmm...miks ma kirjutan seda...et mäletada...Ise endale, noo, vahel ka mõnele, kes muidu ei saa asjast aru...See ei ole ju teistele, see on minu elu...ei ma ei loodagi, et te mõistate seda...

Mitte selleks, et lugeda ja kogeda...ja mõista ennast, selles sinases maailmas...oeh.
Hellik!!!
:$

Saa suureks Liilia!!!

:)

Vahel on midagi,
mida sõnadega ei saa öelda
aga mida saab hingega tunda
ja südamega mõista...
Vahel on keegi,
kes tuleb ütlemata
keda saab hingega mõista
ja südamega tunda...

Ja kes saab oma naeratuse eest kõik andeks...
Usu, looda ja ela, sest elada saab vaid korra...

nii vähe on õnneks vaja...

Tänane päev oli hullumeelsus kvadraadis, või isegi veel hullem.
Olin kõige selle tagajärjel äärmiselt halvas tujus ja tõsiselt pahur.

Kogu maailm oli äkki nõme ja paha ja mina see õnnetu hing...
Pea valutas ja olin magamata, kõht oli tühi, sest mulle ei kõlvanud ükski söök, mis meil oli, menüü oli vaja teha ära ja kalkulatsioon ja siis teatas boss, et tuleb tervisekaitse esmaspäeval.

Esmaspäeval!!!
Siis kui on KÕIGE kiirem päev nädalas, kui kõik on hulluks minemas ja bossid ise ka köögis abis, lisaks tuleb see "tore tädi" päeva kõige hullemal kellaajal, 11.15
Ja põgeneda pole kuhugi!!!

Olin just jõudnud seisukohale, et maailm on üdini halb jõudsid minu juurde armsad
ja tõid kaasa tükiksese päikest. Killukese kollast päikest, mis lõhnas nagu kevad.
Ja äkki olin ma kõige õnnelikum inimene maailmas!
Nii vähe oligi vaja, ilmuda üllatusena mu halli argipäeva, see tähendab mulle nii palju.
Aitähh, et te mu elus olemas olete! (})

unetus...

Läksin magama. Ja nägin und...see oli liiga hirmus ja ma ärkasin ehmatusega üles ja nüüd ei saa enam magada...

Ja nii ma kolangi mööda netti ja otsin meelelahutust...
Und ei ole...

Leidsin selle:

What Mythical Creature are you? Your Result: Vampire Are you comfortable in the dark? Love to wander? Find yourself watching people from a distance? Then your mythological creature is a vampire. Secluding themselves in darkness, vampires are often known to posess certain powers of attraction and manipulation over others, especially humans. Vampires often travel among humans, especially at night, feeding off their blood in order to survive. Vampires are known to have the most passionate love lives, connecting with their lover not only sexually, but emotionally, and on a physically dependend level, (the need for their mate's blood.)Vampires are driven almost completely on primal instinct, and because of this, are known to be darker, or evil.
Nymph
Elf
Siren
Werewolf
What'>http://www.gotoquiz.com/what_mythical_creature_are_you_5">What Mythical Creature are you? Quiz'>http://www.gotoquiz.com/">Quiz Created on GoToQuiz

Nagu ma seda varem poleks teadnud...

Which lyric represents you? Your Result: Pale September - Fiona Apple "He goes along just as a water lilly / gentle on the surface of his thoughts his body floats / and weighed down by passion or intensity / yet unaware of the depth upon which he coasts / and he finds a home in me / for what misfortune sows he knows my touch will reap"
Razorblade Kiss - H.I.M.
Every Day Is Exactly the Same - NIN
Steady As She Goes - The Raconteurs
Bullets - Augustana
Upside Down - Jack Johnson
I Trust You To Kill Me - Rocco Deluca & The Bu
Animal I Have Become - Three Days Grace
Which'>http://www.gotoquiz.com/which_lyric_represents_you">Which lyric represents you? Take'>http://www.gotoquiz.com/">Take More Quizzes

...mitte et ma seda kunagi kuulanud oleksin....

Magama minek, 17 katse!
Ehk õnnestub...

Unistusete unustusse....

Igatsen omale

pehmet roosat

draakonit...

Kas ta pole

siis armas?

Ma armastan

isegi siis

kui olen kaotanud

kõik!

Elu on

mul elada

üks kord, ma

elan selle

ÕNNELIKUNA!

Nobody ever seems to remember - live is a game, we play!

Vaiki kui võid....
Aga sa ei suuda, sa jahud vahetpidamata sellest, mida ma kuulda ei taha...
kes ma peaksin olema
millest ma peaksin mõtlema
mida ma peaksin suutma
mida ma peaksin oskama
mida ma peaksin tegema
JA MILLEGA TEGELEMISE MA PEAKSIN LÕPETAMA!

Aitab, ma tean ise paremini!
MINA ISE!!!

Tean suudan ja olen nii nagu mina seda tahan.
* * * *
Kättemaksuks ma "tapsin" tegelase oma mängul...ma sain alles täna aru, mida ma sellega tegin...
Aweronil on õigus, ei tohi tappa tegelasi isegi ku selleks on mõjuv põhjus ja sa tahad seda teha.
See on valus, nagu tapaksid seda inimest päriselt, osa temast...
Mis siis kui see tegevus mõjutab inimest päriselt? Seda osa temast...võibolla minu uskumine muinasjuttudesse, imedesse ja asjade korraldamisse sellel tasandil on ebaprofessionaalne mängujuhi suhtumine.
Aga ma pole ju kunagi väitnud, et ma olen proff...nagu..../ei hakka nimeseid nimetama, aga..../
Igal asjal on minu jaoks põhjus...vägagi oluline ja lihtne põhjus....AGA kas väita seda mängijatele?

Kas sellega mitte ei riku ma ära seda tegevusliini? Ja ei muuda seda kogu üritust veiderduseks....
Aga larp ongi ju vaid mäng...

Mängime, mängu, mis on nagu elu
mängime mängu, mis on nagu mäng
mängime selleks, et elada elu
mängime selleks, et elu on mäng....

Kahtlused & Kõhlused - aga, mul ei ole muud enda õigustuseks ju öelda, ma olen looja...nende tegelaste looja...ja teie neis "hingajad" - pärast "loomist" lähevad tegelased "hingamisele" nad saavad nendeks, kelleks loovad nad mängijad, mul ei ole siin rohkem sõnaõigust, ma saan vaid vaadata ja nutta/naerda ja piinelda, kui asjad ei lähe nii nagu mina seda mõelnud olen...
Mäng ei saagi nii minna kui mängijad pole just mõtete lugejad...
Mäng peab olema vaba...piiranguteta....loov...rajav...kaasakiskuv....

Pea-asi on siis see, et keegi haiget ei saaks...
Aga haiget saamisega on ka see asi, et selleks, et haiget saada, tuleb kõigepealt "lasta endale haiget teha" ja kui mängija vaikib...kas siis on mängujuht süüdi, et ta teadmatusest on teinud vea, sest ta ei tunne isiklikult oma mängijat nii hästi? Teinud vähese taustauuringu ja viletsa "kodutöö" ja on teadmata, "kes kellega käib" ja millal ja miks tülli on läinud?

Täna ma lõin "mõrtsuka" - inimese, kes ihkas tappa...kes tundis end vaid siis õnnelikuna, kui tal oli veri silme ees...kas ma olen siis mõrtsukas? Olen ma siis tapja? Mida ma tean tapmisest? Vaid raamatuteooria ja kirjandus...ja siis mida see muudab? Kas ma kirjutasin sinna oma aladeadvusliku kalduvuse ja soovi?
Ei, pigem ma püüdsin luua tegelast, keda oleks endal huvitav mängida....tunda endas tegelast, tunda, et sa oledki see tegelane.
Ja mitte üksi riietuses ja ümbruses...vaid ka tunda lõhna nagu tema, kombata nagu tema, vaadata läbi tema silmade, kuulda läbi tema kõrvade, rääkida läbi tema suu...ja hingata tundes tema südametukseid, mis ohvri lähenedes hakkaksid kiiremini põksuma?
Tunda külma higi laubale tõusvat, kui ta möödub nii lähedalt, või kustuvad tuled, sest on keegi kes teab tõde, tõde sinu kohta....

Ma ei ole vist terve mõistuse juures...
Aga see pole enam üldsegi tähtis, usu mind!

*

Kuidas sünnivad luuletused?
Siit, minu südame tagant
nad väjla otsivad teed
läbi kannatuse
ja pisaraja
valgel paberi lummuses
saavad tindiga tundereaks
et, mõista mind oleks hea...

Pisut taevatähtede tagant
sealt kus Igavik unistust jagab
uneriiminõud haarasin pihku
ja südames tundsin kihku
luua veel mõned värsiread
armas, kas sa ka tead
kuidas pisarad pärliteks saavad
ja naeratusest saab diadeem
su usaldusega end katan
ja hellusest saab helehall keep
kui me tasa liigume ööse
su kaunisse ballisaali
liilialilled mu juustes ja
valge kleit on maani.
Siis kuulun Sulle mu Isand
tean seda siis tunned sa
ja valged liiliad su aias
tasa hurmavalt lõhnavad.

Sõbrapäev...

Ma tahaksin täna võtta kõik kellest ma hoolin ja kinkida neile osakese endast, tillukese tükikese oma südant, teadmise, et minule võib loota ja et mind saab usaldada...

Ma tean ka ülejäänud 365 päeva aastas, et te olete olemas, olete vaid telefonikõne kaugusel, vaid kohtumise kaugusel, vaid hetkede, mil teid uuesti näen kaugusel...
Las see päev siis jääda neile,
kes on silmini, kõrvuni,
ninani armunud ja
igatsevad kuuluda teineteisele...
Minule jääb see päev sellest kaugele.

Sellel päeval, tahan ma lihtsalt öelda,
nii hea et te mu elus olemas olete, mu sõbrad! (})

Elu on ilus, kui on sul vähemalt keegi,
keda sa julged nimetada om sõbraks,
kartmata, et too sulle noa selga lööb.

Mõni sõna nädalavahetusest...

Kokkuvõões võiks öelda, et elasin selle üle.
Suutsin end kontrollida ja suutsin olla üle kõigist raskustest, rasketel hetkedel piisas, kui silmapiirile ilmutada mõni armas tegelene, kes naeratas....ja ma tundsin, et ma jõuan veel...

Ma olen veidrik...kui mu ümber on inimesed, tunnen ma end sellegi poolest üksikuna...ka üksinda üksikuna ja koos teistega...veider...

Talvelaager oli tore. Huvitav kogemus ja selle saamine ka.
Asjaolude kokkulangemine ei meeldi mulle sugugi, aga õnneks olid olemas püsti hoidvad faktorid ja isiklik saatjaskond...mis muideks...sünnitas mu ajus veidraid mõtteid...Maskeraadi tarvis...aga selleni ma enne suve lõppu ei jõua...

Magasin kella ringi ja nüüd olen ööloomastunud :S Aga see ei ole üldse hea...

Tahan kedagi, kes võtak mu ümbert kinni ja ütleks mulle, et ta armastab mind kõigest hoolimata, minu vigadega ja ülihoolitsusega, minu paanikaga ja kaosega mille ma suudan tekitada.
Täna mul ei ole jõudu, täna olen ma pisike ja tahan, et keegi mind hoiaks ja kaitseks - mind minu enese eest...
Segane värk...

Nancy Clayton

Enesega rahulolematu...
Jah, olen küll....

Issand halasta, milline ma välja nägin,

hea, et see oli Nancy ja mitte mina...
Nutt ja hala...

JUBE!!!!

Ma olen tõsiselt pettunud endas...

Kui kurb...

Meeletult kurb....
Niuks...

Ma nägin nii palju vaeva, selleks
et selline välja näha...
Oeh...

Kaalujälgijad siit ma tulen!
Kurat võtaks, ma saan ju ometi sellega hakkama!

Selle pildi peaks välja printima ja kuhugi riputama - jah, see olengi MINA! See hea ja armas peletis!!!

Ma vist olen natuke pahas tujus...

On aeg Radioheadi kuulata, muusika on teraapiaks...kui see ei aita siis Rammstein.

Kummaline rahulolu....

Töö kasvas hetkega üle pea.
Vajalikud arvutused lendasid vastu taevast ja ma pean need ringi tegema, täma öösel :S
Aga minus on kummaline rahulolu ja soojus.

Selline kodukassi lebotunne...poeks kellegi kaissu ja nurruks...õrnalt ja tasakesi...
Aga kus Sa oled mu Mr.Õige?
Ma vist tean, millest see kummaline tunne tuleb...

Perekond, ema ja isa ja lapsed...nii lihtne ja soe...ma käisin külas ARMASTUSEL, jah, see oli nii.
Õnn peitub tillukestes hetkedes ja soojades sõnades...
Väikeses vennatütres, armsas *pea püsti lõpuni vastu pidavas* emas ja *Armsates*

Vahel on nii vähe õnneks vaja.
Vaata, ma jagan siis oma armastust...hingesoojust ja elu - sõpradega, kes ilmusid tont teab kust ja kuidas...ma ei tea...aga nad on mu kõrval, ma tunnen seda.

Millest sai kõik kord alguse....seal peab see ka lõppema, aga mitte veel...las ma olen veel hetke õnnelik, et ma nägin enda ümber ARMASTUST!!!!

Vabanenud ja õnnelikustatud....

Ma olen õnnelik, ma tunnen seda iga keha rakuga...iga hetkega....iga sekundiga....mis mu ümber on inimesed, keda ma armastan, kes on mulle kallid, ja kellega täna-eile kaua aega sai koos veedetud....

Piisavalt palju kasse ja pisikesi põngerjaid :)
Kena kleit, soeng ja komplimendid :)
Huvitavad olukorrad ja ebaharilikud käitumised :)
Täiesti kuulus ja stoiline Napoleun, armas noor ohvitser, võimatu ja kiuslik"lapsepõlve kallim", missioon "päästa" professor Maxwell ja õpetada ta elu nautima :P, tõrjuda kauneid rivaale ja koguda oma peole "tähtsaid ninasid" :)
Näha armsaid sugulasi, keda pole näinud pea kaks aastat olude sunnil.../Sorry, tunnistan, minu viga/
Ja seda kõike vaid lühikese ajahetke jooksul...

Ma olen vabanenud piinavast tundest ja suudan taas ronida rolli ja mängida... Mängida nii, nagu ei kunagi varem, olla keegi teine...
Oh, kui ma nüüd välja magan ja pohmakast ka üle saan...siis on see alles PIDU!
Praegu on lihtsalt väga särav ja õnnelik mina...
Jah, see olen õnnelik mina!
AITÄHH!!!

Ma pole vist ammu õnnelik olnud...see on nii pagana hea tunne.
Tahaks väid pilte ka veel näha....(A)

Täna ma olen julm....

Ma mölisesin avalikult Aweroni kallal kanalis...ehh, ma pole seda mitte kunagi avalikult teha julgenud, ükskord on ikka esimene kord :P

Saatsin ülemuse pehmesse kohta ja teatasin, et sõidan homme kell 13.30 KOJU ja ta ei saa mind takistada - tort ne budet!!

Ütlesin ära inimesele, kes tahtis saada midagi, millest mul tegelikult ju kahju ei ole...aga mis on MINU oma ja mis on siiski mälestusese!

Kleit on enam vähem valmis, v a ülemine roheline osa.
Oman 42 lokirulli ja 2 pakki soengu nõelu, pisiskesi punaseid kleidivärvi roose nõelte küljes ja käekotti, saapad tuleb ka kaasa pakkida...ja siis muu sodi, mida ma nagunii - EI tarvita....aga mis igaks juhuks peaks kaasas olema.

Karmusega on vaja rääkida...väga vaja...aga teda ei eksisteeri messengeris....

Kristjaniga on vaja rääkida "lives" - aga meie graafikud ei kattu kuidagi...ja see ei ole tore!

Talvelaagri toitukalkulatsioon tuleb panna inimeste arvule paika ja asjad välja printida...mis toob mulle meelde ka selle, et ka reeglid ja aastad ja siis need rolliasjad tuleb välja printida.

Oeh...Et ma nüüd omati midagi segi ei ajaks ja ära ei unustaks....

Homme saan koju, maale, seal on midagi hoopis muud kui linnas olla...veel on vaja traadist riidepuud ja siis midagi hingele....kui ma ainult teaks mis see oleks....

Dilemma:

Kas võtta mees???

Me elame üürikodus kolmekesi, mina, Liina ja Ivi...

Ivi ootab beebit
Liina võttis kassipoja

Nii, mina......

Kas võtta mees???

Või mitte? Selles on küsimus...