oo ei...

ma pole lihtsalt normaalne!!!
:S
Olla varajase hommikutunnini messengeris ja jutustada...

Liilia, palun saa suurekeks!
Ja lõpeta see öinenetiskondamine ära!

Juhtub .

Jaanipäev....

hmm...
üksinus, seltsiks Jaaniõhtu maagia ja lõkketuli...
tegelikult, ma olen rahul...

Ma olen õnnelik...mul on oma maailm...
Mul on mõni inimene keda nimetada sõbraks...
mõni inimene keda nimetada armsaks...

Jaanilõkkest süüdatud süda...
silmis iha ja kireleek
hinges soojus hõõgumas üha
vajan tuld...vajan rohkem veel!

Kaunist magilist Jaaniõhtut, armsad sõbrad!

AASTA BLOGIMIST! :P

22.juuni oli minu blogi sünnipäev...

Statistikad... Milleks...
Aga hea on et selline koht olemas on...
kirjutan siia...mõtted, mis elavad minus oma elu...
mõne arvamuse...mõne tujuvääratuse...
hea lugeda pärast...milline oli mu elu siis....

Nostalgitsen...
Juhtub...ja kuu ei ole täna isegi punane mitte!
Eelmine aasta samal ajal oli!

Huvitav....

mõned inimesed ei muutu mitte kunagi, üritada neid muuta?
Milleks???


Kui ma suureks saan siis ma hakkan ilusaks ja heaks, no, teades ja tundes mind, ei juhtu seda mitte kunagi...
Awww...armasad on kallid ja kallid on armasad ja ma lähen koju homme!

Kui ainult suudaks ravida veel oma hingevalu...siis ehk elaks veel!

PS
Maailm on PUNANE!!! Ja südamekestega!!!!
Ma armastan oma perekonda, mul nii meeldiv abikaasa ja poeg!
Elagu, "Alice Imedemaal" larp!
Vajakakse hädasti ihuõmblejannasid...soovitavalt koos peadega :P
peade eemaldamine meie poolt tasuta!

Vaene väike tööloomake...

Taas tööl!
Edu mulle!

PS. Ikka vanas kohas, kes tahab asutub läbi! ;)

ÖÖ

Tule ööpimedus võta mind sülle
minu päike ei paista enam
öö jäänud on mulle

Tule ööpimedus kaisuta mind
minu süda on raske
ja vaevatud hing...

Miks ma alati tahan VÕIMATUT???
Noh...tegelikult see pole võimatu, aga selleks kulub niipalju energiat, emotsemist ja eneseületamist, enesealandamist....ma ju tean, et lõpuks ma saan selle kätte.
Aga mis hinnaga???

Mulle ei meeldi, sedasi....aga kui teist võimalust pole...

MÕNI INIMENE LIHTSALT ON
ILMA ÜHEGI MÕJUVA PÕHJUSETA
KALLIS!!!

ps. Ma olen jälle netivälises tsoonis alates homsest!

Pea maha neil! vo l2

Tige ja pahur olen!
Minu imeilusas lillepeenras, mille ma ise oma haige käega tegin...vaeva nägin ja istutasin, kõik vasaku käega ainult (ma olen paremakäeline)on ilmunud kogukond mügrisid!
PEAD MAHA NEIL!!!!
Vaatan haletsedes, kuidas järjest näritakse ära, peiulilli, astritaimi, lõvilõugu, rukkililli...Ja kui midagi peaks juhtuma minu VALGE LIILIAGA...siis ma ei tea....

Ja neile ei mõju miski...
Minu hull veneaegne lõhnaõli, mille keldrist leidsin....
Nõgesekeeduvesi
Voolikust käikude üleujutamine
Aukude kinnitrampimine
Tomatilehtede aukudesse toppimine

Ma olen KÕIK järgi proovinud...absoluutselt kõik!
Ei jää tõesti vist muud üle, kui öösel ise jahti pidada ja päid maha võtta...
Nuuks!

Jabuuuuuur!

Oh, ma oleksin nii tahtnud seda kõike videosse saada, see oli lihtsalt nii jabur!
Tahate ka proovida?

Vajate selleks:
*kahte normaalsuurusega voodilina st 150x210
*terastraati läbimõõduga 6mm ja pikkusega 3,4 m
*õmblusmasinat
*valget niiti
*haaknõela
*kummipaela 60cm
*libedat paela ca 120cm

Nii nüüd ühendage linad omavahel, siis pöörake mõlemal lina 3cm sisse ja palistage ära...noh, tekkima peaks selline ristkülikukujuline suur tükk riiet 144x420cm, millel on mõlemal küljel kanalid (nagu seelikul, aga seelikul on ühe pool)
Edasi...ajage ristkülik omavahel kokku, et moodustuks silinder, edasi ajage ühte kanalisse kumm ja teise kanalisse traat, ettevaatust siseruumides!!!
Nii saate seeliku, mille all servas on terastraat.

Pange saadud moodustis endale selga ja üritage sellega:
*ringi liikuda
*läbi ukseavade mahtuda
*pikali kukkudes viisakalt püsti saada
*keerutada
*istuda
*sealt "seeliku" alt sinna pugend hundikoer kätte saada
*üritada kasutada tualettruumi
*võtta sülle väike vennatütar

Saate ise ja kõik, kes seda jälgivad naerukrambid...
HOIATUS!
Normaalsetel ja mittejaburatel on keelatud selliseid eksperimente ette võtta

Tulemused:
*vend arvas, et Larp= hullumeelsus ruudus
*vennanaine kahtles, minu terves mõistuses
*isa vaatas jalgpalli - kommenaar, mhmh, kena!
*ema sobitas entusiastlikult pitse külge ja üritas mind mitte ümber lükata
*vennatütar arvas, et see on maja ja üritas koos koeraga sinna alla mängima minna.

Kogu perekond arvas, et siiski on asju,
mida nad veel siin majas ei ole näinud!
:D nii vähe on vaja, et rõõmustada koduseid!

/kurb sõnatu hala/

Emo....
Olen jah..tahan ja olen...ja kui ei taha ikka olen...Emotsen hommikul, lõunal ja õhtul, olen vastik egost ja muud ei kuulegi minult, kui "Mina....." MINA?????" "MINA"!!!!!!!!!
Aga kuidas siis muidu...ja kui meeldib teen punupatsid pähe ja lähen Tallinna tänavatele kollase lillelise seelikuga patseerima, blokin kõik messengeris ja lülitan telefoni kaa välja!

Veel mõni selline asi ja olukord ja minu stabiilsusest on järgi vari...
Antidepressandid on otsas ja uusi ei anta...ega ma ei taha ka...
Kedagi kelle õla najal nutta, ei ole kodus ja messenger on SAATANAST!!!

ja täna ma vihkan isegi ennast, selle eest, et ma ei suuda öelda tõtt näkku...vaid vaikin...

Ma lõin oma väikese maailma, kus on keelatud kõik halb, ma ainult ei suutnud mõista üht, et mina olengi see halb ja siis ma enam ei mahtunud oma maailma ära...minu enda käed olid seotud...
Mina sidusin mind kinni, saate aru, mina mind!!!

Oi, küll ma olen "TUBLI"!!!
eneseiroonia*
Emotsionaalne kapsas olen, mille kuradi pärast ma pean hoolima??? MIKS????????

Läheb ja kirjutab veel ühe rollilehe...kurva, valusa ja piinarikka tegelase...vaene inimene, kes seda kunagi mängima peab...

PEA MAHA NEIL!

"Kus on Kuninganna? " küsis Kuningas, kööki astudes...

"Siin on või, munad ja piim, moos, jahu, suhkur, küpsetusvorm ja kokaraamat on, isegi pipart on!
No kus on Kuninganna, kas ta saaks nüüd lõpuks ometi mulle tordi valmis teha?"

Aga Kuningannat ei olnud, lossis, aias, magamistoas, köögis...

"See läheb juba liiga kaugele!" möirgas Kuningas raevunult. "Keegi on jälle minu lossi tunginud ja nüüd siis minu Kuninganna ära varastanud!
Seekord mõtlen ma väga tõsiselt, kas ei peaks mitte laskma süüdlasel pea maha raiuda!"

Kohtuistungi käigus selgitati välja, et Irvikkass ja Valge Küülik ei saa mõlemad varguses süüdi olla. Samas jäi ebaselgeks, et juhul, kui üks neist on süüdlane, siis kumb; või oli süüdi hoopis keegi kolmas. Ja kui süüdi oli hoopis keegi kolmas, siis kas see oli juhus, et Kuningannat ikka veel leitud ei ole. Ei!
Varsti sai selgeks, et süüdi on siiski üks neist kahest, kuid kohus ei suutnud kuidagi otsustada, kumb. Olukord tundus täiesti lootusetu, kui korraga andsid end tunnistajana üles mitmed Imedemaa elanikud, kes andsid järgmisi tunnistusi:

Hertsoginna: Tordiga koos varastati Kuninganna.
Köögitüdruk: Aga see-eest pole Ärtu Soldat varem Kuningannat varastanud.
Irvikkass: Valge Küülik on ka varem varastanud.
Tõuk: Irvikkass on küll kunagi asju varastanud.
Märtsijänes: Köögitüdruk ja Irvikkass räägivad tõtt.
Unihiir: Köögitüdruk ja Tõuk räägivad tõtt.
Kübarsepp: Üks neist kahest - kas Irvikkass või või Tõuk räägib tõtt, aga täiesti võimalik, et nad teevad seda mõlemad.
Sisalik Bill: Kas Kuninganna või Unihiir räägib tõtt, aga võibolla hoopis mõlemad.
Ärtu Soldat: Köögitüdruk ja Kübarsepp räägivad tõtt.
Valge Küülik: Sisalik Bill räägib tõtt, aga Ärtu Soldat valetab!

Siis saabus surmvaikus.

"Kogu see möla ei tõesta mitte midagi!" kriiskas ärritunud ja näljane kuningas Kuningas. "Ainult sõnad, sõnad! Ma tahan kohe oma Kuningannat ja et ta mulle torti teeks!!!"

"Teie Kõrgus," piiksatas Alice oma kohalt püsti tõustes: "Mina varastasin Kuninganna!"

Valitses vaikus...kuni lõpuks Kuningas kogeledes küsis: "Kallis laps, miks sa seda ometi tegid?"

....vastust teab vaid....
Awwwwwwwww, ma armastan jaburaid unenägusid...nii väga....:D

Südamlikult teie

kahemõttelisuse etalon...ja ikka ja jälle suudan ma tekitada segaduse...seda isegi tsiteerides teisi...
I am sorry!!!

Maskeraad "Merereis" edeneb..tasakesi-pisitasa...
Kuulen juba lainte loksumist vastu ahtrit, merehaigete... ja kapteni käsklusi...tunnen kuidas head inimesed ilmuvad õigel ajal õigesse kohta...

Eile oli natuke nukker õhtu
Daleios läks Taani ära...hmm...tegelikult on see ju tore...aga samas, harjumus on näha messengeri ikooni rohelisena...nüüd tundub, nagu midagi oleks puudu...juba...

Mõne inimesega peab tegelema hakkama! Püsivalt ja konkreetselt... Kontrollib üle oma õlide varud ja lõhna küünlad...tahaks tema heaks midagi teha, kui vaid saaks, pääseks talle nii ligidale...mõned saavad imeliselt kiiresti omaks...teised jäävad alatiseks kaugeks ja võõraks...

Inimesed pahandavad kui nad minust aru ei saa...
Mina ei pane seda neile pahaks...

Sa kutsusid mind metsroosiks, aga mu nimi on valede päev...

On hetki, mis panevad inimesi unustama, kes nad on ja kust nad tulevad...
On inimesi, kes lähevad elust läbi ja jätavad sinna jälje...valusa haava...
Ma olen jõudnud hetke, mis kokkuvõtvalt kõlab ehk egotsntriline-emoism, mida see tähendab? Tont seda teab.
Elu on kummaline...ja sellea asi ei piirdu!

Ootajal on aeg nii pikk...
Tahan jaburate mägu rollilehte...niuks...tahan!!!
Samas saan aru, et iga asi tuleb omal ajal..aga ma olen maailma viletsaim ootaja ja parim GM.ide hulluksajaja idiootlike küsimuste esitamisega...

Rääkisin üle tüki aja Xelyniga...awwwwwwwwwwwww!!!
Ta on ikka endine, armas ja võimatu...tahan näha teda!!!

Muud asjad on nii nagu on...aga sellega harjub...kõigega harjub inimene...
Olen ma inimene???

Täiskuu ööde hullus...

...tõmbab mind magnetina enda külge, siis ei saa olla toas, ei siis mitte...
Jalad on, järelikult saab minna...sellistel öödel on kõik nii kummaline, siis tahan saada sellele metsaheinamaale, mille aastaid tagasi leidsin...

Oh, see on nii kaugel...ja öö tundub olevat nii üürike...
Siinsamas on jõgi...voolamas hääletult...ja suur kivi, millele alati jätan lillepärja, ohvrianniks.

Jahedus...vabastan juuksed ja panen riided kivile, see on nagu rituaal..esimese kevadise täiskuurituaal, ma tantsin, jooksen kasteses rohus - mina kollase täiskuu laps, sina oled minu jumal, valitsed minus olevat ürgset naist ja täna ma tantsin...tantsin sulle...

Pesen end jões, riietun ja asun tagasiteele...midagi minus on muutunud...
Ma suudan, ma olen NAINE...

Teine pudel veini...

on üleliia, mõnele piisab vähesest...
OH, tegelikult on mul süümekad ja ma tunnistasin kõik üles...jah, see teine, mida veinipähe joodi oli kodune maasikaliköör...

Alguses oli tore, ma teadsin, mida ma teen...(ei mina ei joonud...)Aga tema jõi...kuni mõistus jäi selgeks ja jalad enam ei kandnud...taotlulik..jah...ma ei tahtnud, et ta sellise "kassiga" sõitma läheb...
Mina ei tahtnud, et ta üksi on...
Ekstreemsed meetodid inimeste elus hoidmiseks.
ON inimesi, kelle jaoks olen valmis tegema kõike..isegi selliseid hullusi...et nad ainult endaga midagi ei teeks, liiga kaua oleme me tundnud sõbrake, liiga kaua!!!

Magamata öö tema kõrval..veel jagatud elusid, veel jagatud saladusi...veel nutetud peatäisi...(kes ütles, et mehed ei tohi nutta...)
Hommikune ahastus ja aspiriin, vett suuremal hulgal...muutunud hoiak ja vabastav pingelangus...

"Kaitseingli" tiitel ja lubadus, enne järgimist sellist seisu varem tagasi tulla... Veel vett ja lõunane "inglise hommikusöök"...ja Priit, kes igaks juhuks tuli ja rooli üle võttis...(minu soovil)

Kui sellise käitumise eest tänatakse, siis on süümekad kerged tulema...aga, ma armastan sind "väikevend"!!!

Mina ei mõista, miks kõik huvitavad asjad, millele ma juhuslikult satun peavad olema kolekeerulised...ja/või arvutit kokkujooksvad???

Näiteks see:
http://illustmaker.abi-station.com/index_en.shtml
või siis
http://www.abi-station.com/iconmaker/index_en.shtml
või
http://avatarmaker.abi-station.com/index_en.shtml

aga selle eest on lõbus asjake... Mitte et ma sellest kohe aru oleks saanud. :P
Lihtsalt on kurb...ja midagi ei saa teha...ja siis ma otsin lollusi kokku ja kirjutan mängu...aga isegi see pole see...

Kurb aga pidulik...

Kokkuvõtvalt võin öelda...
Ma ei lähe ikkagi Lost Continenti tööle... Elu on selleks liiga armas ja tervis liiga kallis. Ei rahvas on seal tore, aga töötingimused üle mõistuse ja milleks loodi need eurostandardid? Selleks et töötajaid kaitsta, mitte et neid eirata, pole viga otsime edasi...
Ma ei karda tööd, ma saan kõigega hakkama, aga minult ei tohi võtta seda ainust, mis mulle on jäänud...

Depresioon süveneb, käsi ei parane (ise loll, käisin haige käega proovipäeva tegemas...)kõige kallim on see, mida sul parasjagu ei ole... Olla suvel haige, 3 nädalat...kodus ja mitte midagi teha...nii, võib ju hulluks minna...erti kui ma näen...mida on vaja teha ja kuidas peaks tegema...

Õnn on selles, kui su ümber on armsad inimesed...veendun selles üha enam ja enam.
Vabandan kõigi, ees, kes soovivad suhelda, aga ma teid viisakalt eemale tõrjun.
Ei ole suuteline suhtlema...selleks et minuni jõuda, tuleb enne purustada minu kaitsemüür ja ületada vallikraav...

..nii

kui kõik läheb plaanipäraselt, siis on kõik täpselt nii nagu peab.
Asjalik ja emotsioonivaba Liilia...kõlab huvitavalt, kadunud kontinentidel hulkumine on väsitv, kuid harvialt huvitav...siiski on paiku, kus pole meid ja on halvem...
Ja on inimesi, kelle eest oleksin valmis paljuks...

Ma olen siin samas, su seljataga, kui sa kukud, ma püüan su kinni ja panen taas jalgadele. Nii saab see olema...ma luban sulle seda.


Mental note.
Fantastilist tütrekest omada on positiivne!!! Kallis oled!
Toredat väimeespoega on vahva kiusata ja samas hoida...läheb teist ju tarvis :P

Ma ei usalda inimesi...
kui ma praegu küsiksin viis kõige lihtsamat küsimust enda kohta, siis ma ei usu, et keegi suudaks vastata viiest viis, isegi, kui need oleksid küsimused, millele ma alati vastan ise sama moodi. Alati!
Keegi ei tunne mind ja ma ei lase endale ligidale...ainult nõrkusehetkedel, õnneks on mul neid piisavalt harva ja siis ma eemaldun heaga netist...
Ma olen isemeelne ja naiivne...mind saab, kas võtta sellisena nagu ma olen...või lasta mul minna oma teed.

Inimesed on jälle nii ilusad ja head...
Järeldus - ma ei ole inimene...

Ma olen see, kes suudab hetkega muuta maailma...
Jõudsin eile öösel kell 03.47 veendumusele, et kuninganna Eithelein abiellumine oli viga, mida enam parandada ei saa...
Kirjutasin välja pidepunktid järgmiseks mänguks ja püüdsin süüvida tegelase sisemaailma.
Jõudsin järeldustele:
a.) Kuninganna abiellus afekti seisundis ja tema abielu võiks seeläbi ju kehtetu olla...( ei maksa liiga palju unistada...gm ei aseks seda iial juhtuda)
b.) Kuninganna ei tea midagi oma lastest ja suudab neile ig haiget teha. (kahjuks, mida armsam laps seda valusam vits)
c.)Kuninganna hetkeseis... peata kana teab ka rohkem kui kuninganna, nii, et go me!
d.) Kuninganna on tavaline haldjas, kelle saatus on ette määratud ja millest ta sellegipoolest suudab luua kaose.
e.) Kuninganna tahab midagi muud kui Liilia...mängul võiks talle see õigus jääda...aga Liilia ei taha seda lubada...

Ilmaplatsini on palju päevi...öid ja unenägusid...
Oh jah...

Game over!

The winner takes it all
The loser standing small
Beside the victory
That's her destiny...